ampsud

2012-01-22T19:03:00.001+02:00

Rapuntsliga tort

2011-12-28T14:17:00.003+02:00

Esmasündinu sai 4 aastat vanaks. Ta soovis Rapuntsli torti (Rapuntsel on ta juttudes sellest ajast, mil Lenna laulis vastava laulu Eesti laulu konkursil:). Mul õnnestus tegelane selliselt nagu pildil näha :). Paremat fotot polnudki mahti teha...

Lisaks sõime veel Kodujuustu-sibula pirukat. Põhimõtteliselt see retsept aga põhjaosas oli 125 g kodujuustu ja tüümiani polnud). Väga hea pirukas. Tegin õhtul valmis, sobis ka külmana söömiseks.

Tegin ka Pille peedipirukaid. Viinamarja-juustu pulgad (grilltikule vaheldumisi lükitud. Oli Oldermanni juust ja Kadaka juust). Juurviljad dipikastmega.

Tordiks tegin 2 rullbiskviiti. Sisse vaarikad ja kohupiim kakaoga+vahukoor. Peale Mascarpone ja vahukoore vaht ning martsipanist Rapuntsel :)

Ühe laupäeva triibulised

2011-12-17T15:38:00.005+02:00

Järsku tuli suur isu kasuka salati järgi. Ma ei saanud aru, miks... Lehitsesin jälle üle Toit&Trend jõulunumbri 2011 ja sain jaole - seal oli ilus kasukas tehtud...

Ühel laupäeval valmiski 2 triibulist sööki. Kasukas ja kausikook. Viimane välimisest servast väga triibuline ei jäänud.. aga taldrikutel küll...

Retsept siis nimetatud ajakirjast. Järgisin retsepti. Ainult et heeringat lisaks äädika-keeduvee seguga ei kastnud.

Vaja läks:
Kaste ja vahele:
2,5- 3 dl majoneesi
2,5-3 dl hapukoort
sool, pipar
6 keedumuna
hakitud tilli

Kihid:
1 hakitud sibul
400 g soolaheeringafileed

3 riivitud keeduporgandit
3 riivitud keedukartulit
1 riivitud õun
500 g riivitu peeti

Kõik asjad laduda kihiti. Porgandi-kartuli kihi peale panna pool kastmekogusest. Ülejäänud kaste läheb kõige peale... Ja sellele siis veel hakitud muna ja till...

Panime kasuka hommikul kokku. Käisime Raekoja platsil kuuske vaatamas.. (oli lõpuks püsivalt püsti saadud). Ja kui lõunaks tagasi jõudsime, oli juba maitsev. Saime terve nädalavahetus sellega maiustada :) Teistel pereliikmetel sai vist villand...

Kausikoogi tegin soolaleivale minekuks samal õhtul. Kauss jäi kingiks. Retsepti idee võtsin samast ajakirjanumbrist. Kihiti ladusin aga piparkoogid, kodujuustu-hapukoore-kohupiima-kaneeli-suhkru segu ja punasesõstraželee. Nagu mainitud, siis väljastpoolt eriti kihilist muljet ei jätnud... Ehk olid piparkoogid liiga õhukesed... Maitses hästi. Hea, et kiirelt valmis sai!

Kausikoogi retsept jäi silma ilmselt seetõttu,et nami-namis on kausikookide kooskokkamine. Väärt teema! :)

Piparkoogimaja 2011

2011-12-03T15:19:00.007+02:00

Sel aastal kaunistasid maja lapsed. Minu osaks jäi detailide küpsetamine (loomulikult abiväega) ja majaosade kokku kleepimine. Sel aastal karamell isegi ei kõrbenud väga tumedaks. Iga aastaga midagi ikka paremuse poole :D

Õnneks olid alles veel eelmisel aastal ostetud karamellid akende tegemiseks... Ja vanavanaisa oli kinkinud lastele Mentose komme.

Kui maja oli valmis, siis Ursula tahtis väga, et majal oleks ka korsten. Ülejäänud taignast olime teinud kandilisi piarkooke tudengi-eine seguga. Saimegi ühe natuke viltuse korstna ka otsa!

Ketšup

2011-11-06T19:12:00.003+02:00

Õpetus minu emalt. Nii olid nad kunagi ammu... umbes 20 aastat tagasi teinud šaslõki kõrvale kastet.

Vaja läheb:
tomaptipastat
soola
suhkrut
jahvatatud musta pipart

Sega kõik maitse järgi kokku ja tarbi vastavalt vajadusele.

Mina olen pannud pitsapirukasse, ahjuvõileibadele alumiseks katteks, makaronidele...

Näkileivad

2011-10-27T19:54:00.006+03:00

Harjun tööinimese ja lapsevanema elu ühildamisega. Eelmisel nädalal oli leib otsa saanud kodus. Vabal päeval võtsin lastega ette näkileibade tegemise. Et veeta koos kvaliteetaega ja et kiirelt leiba saada.

Retsept TEKO koolituselt. Tegin poole kogusest, ehk siis niimoodi:
15 g soola (3 tl)
50 g võid
200 g nisujahu
250 g piima
100 g rukkijahu
125 g kaerahelbeid

Sulata või, lisa juurde piim, sool, kaerahelbed, rukkijahu. Kui kõik on segunenud, siis lisa juurde nisujahu.
Jaga taigen 10 võrdseks tükiks ja rulli hästi õhukesed ümmargused leivakesed. Peale võib panna ka veel näiteks köömneid.
Küpseta 200-kraadises ahjus kuni leivad on pruunid (~13 minutit.. oleneb ahjust).

Halvaa ja rabarberiga keeks

2011-10-21T18:19:00.005+03:00

Eile oli vanaema sünniaastapäev ja täna pidavat olema esmasündinu nimepäev. Hea põhjus üle tüki aja jälle küpsetada. Magusat ma mõtlen :)

Keeks rabarberi ja halvaaga. Maitses VÄGA hästi. Olen vahepeal mõnda kooki ikka katsetanud... aga pole sellist tunnet tekkinud, et tahaks veel teha/saada. Selle retsepti võtan aga kindlasti veel ette. Seepärast jagan ka.

Retsepti pärit raamatust "Kelmikad keeksid." Mugandasin ja täiendasin seda natuke... Tegin keeksi nii:

Vaja läks:
3 muna
3 dl suhkrut
2 dl jahu
1 dl tärklist
1 tl küpsetuspulbrit
100 g halvaad (hakitud võimalikult peeneks)
1 dl õunamahla
150 g õli
300 g tükeldatud (sügavkülmutatud) rabarbereid

Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks. Lisa mahl, õli. Sega läbi.
Ühenda jahu, tärklis, küpsetuspulber, halvaa. Lisa rabarberitükid ja sega läbi.
Lisa saadud segu munavahumassile.
Kalla taigen võitaud ja riivsaiaga üle puistatud keeksivormi.

Küpseta 180-kraadi juures ~60 minutit. Lase vormis veidi jahtuda ja kummuta vormist välja.

Minul ei mahtunud kogu taigen keeksivormi (peab ju jätma ruumi kerkimiseks ka...) Panin siis muffini-vormi ramekin-kausi sisse ja sain veel lisaks 3 koogikest.

Oad ja peet küüslauguga ahju!

2011-08-11T13:29:00.005+03:00

Üks mõnus söök on ahjus röstitud peedid. Küüslauguga. Retsept nami-namist. Kuna mul polnud tüümiani, siis seda ei pannud.. ja kasutasin tavalist rapsiõli. Hullult maitsev :D
Olen pannud peedi ka koos aedubadega ahju. Selle retsepti järgi.

Ülemisel pildil valmis peedid.. alumisel ubadega koos enne ahju minemist :)

Ehk siis - lõika kooritud peedid sektoriteks, pane pannile ka aedoad. Lisa küüslauguküüsi. Ubade sekka võib küüslaugu viiludeks lõigata. Nirista üle õliga. Puista peale soola. Pane 200-kraadisesse ahju ja küpseta ~45 minutit. Sega aegajalt peete ja ubasid eraldi. Küüslaugu võib pärast katki vajutada ja peediga segada.

Oad on head kui nad natuke krõbedaks lähevad.

Meie tubli aiamaa

2011-08-05T23:31:00.006+03:00

Teist aastat rohenäpud. Kevadel oli ikka suur kahtlus, kas taimed hakkavad kasvama.. et äkki eelmisel aastal oli algajate õnn?! Kui tükk aega midagi ei tärganud, siis kahtlus süvenes. Ja järsku pistsidki taimed ninad mullast välja! Nüüdseks on mõned asjad juba ammu valmis, vaodki laiali aetud... Aga enamus asju on just praegu valmis.
Muidu tullakse maalt vanaema juurest kastitäie juurikatega.. aga mina sain oma 87.aastaseks saanud vanaemale viia oma aiamaa kraami. Sünnipäevaks. Ta oli väga rõõmus. Ja mina ka! Vat kui palju rõõmu saab seemnepakikestest lõpuks.

Sel aastal on tublilt kasvanud meil kartul, kurk, aedoad, redis, peet, porgandid, sibul, küüslauk, maasikad, lehtsalat, rukola, till, petrersell, herned, suvikõrvits. Juursellerit (ostime taimed) ei ole veel piilunud. Dekoratiivkõrvitsaid panin ka- kingitusteks :D

Laste ja venna abiga tegime Liilia blogis kohatud kooki. 10aastane vend arvas,et peaks šokolaadikooki tegema. See retsept sobis meile suurepäraselt! Glasuur kutsus limpsima :p

Natuke teistmoodi ahjusai

2011-08-02T23:47:00.007+03:00

Jääkide ärakasutamine :)
Üsna kiire ja toitev, maitsev soe võileivaline. Idee kasutada ahjusaiana Gruusia leiba (Fazer) jäi silma ajakirjast Toit&Trend (juuli-august 2011). Kattena kasutasin ära seda, mis mul külmkapis oli. Tulemus oli hea. Eriti rõõmustas mind väikevenna kommentaar - "Sillu, kuidas Sa oskad nii head juustusaia teha?!" :D Eks ma selle pärast seda ka blogis jagan :)

Vaja läks:

1 Gruusia leib

ketšupit

grillkana puhastatud ja tükeldatud liha

tükeldatud soolakurki

riivitud juustu

kuivatatud basiilikut

Lõikasin leiva pooleks, määrisin ketšupit peale. Jagasin võrdselt mõlemale poolikule katteained. Kõige peale juust ja basiilik.

200-kraadises ahjus hoidsin kuni juust oli mõnusalt sulanud.

Pärast ahjust võtmist lõikasin kääridega parajateks tükkideks.

Sõime kohe soojalt.

Hoidistame...

2011-07-28T23:37:00.003+03:00

Pildil marineeritud peedid, kirsimahl ja kirsimoos mandlilaastude ja Amarettoga. Sel aastal kirjutab silte Ursula :) Need on siis esimesed hoidised.

Maasika-kama smuuti ja maasikavaht

2011-07-07T11:48:00.008+03:00

Maasikapeenar on sel aastal tubli lapsehoidja olnud :D Lapsed maasikasse ja mina saan omi toimetusi teha!

Sisse tegemiseks sealt ei jätku aga süüa oleme saanud küll. Loomulikult tahaks, et maasikaaeg kestaks terve suve!

Oleme söönud maasikaid niisama, jäätisekokteili sees, jäätise sisse, banaaniga koos purustatult, maasikapiim... .

Sulašokolaadi sisse pole sel aastal saanudki torgata ega hapupiimaga segada ega lepatriinusid teha... Ja tegelikult on paljud asjad sel aastal läbi tegemata... Oleks ainult maasikaid rohkem.

Nami-nami maasikateemalise kooskokkamise puhul tulin arvuti taha :) Sain sünipäevaks blenderi ja nüüd katsetame lastega erinevaid jooke, mis selles teha saab. Smuuti vist tegelikult on rohkem söök kui jook...

Igatahes... üks lemmikutest on selline
Vaja läheb (1 inimene):
1 peotäis maasikaid
1 banaan
1 spl kamajahu (või maitse järgi rohkem/vähem)
suhkrut
keefirit niipalju, et kataks kõik ained (või maitse järgi rohkem/vähem)

Pane kõik blenderisse, surista ja tarbi kohe. Mulle meeldib kui kamajahu on natuke krõmps veel.
Kindlasti saab seda teha ka saumikseriga.

Eelmisel suvel tegin ka maasikavahtu.

Tegin silma-tunde järgi. Aga kogustena võiks kindlasti ka aluseks võtta selle nami-nami retsepi. Ehk retsept oleks siis selline:

1 liiter vee ja purustatud maasikate segu (mida rohkem maasikaid, seda maasikasem maitse).
Osa maasikaid võiks jätta ka hiljem juurde lisamiseks.
1,5 dl mannat
suhkrut

Purustasin suhkruga maasikad, lisasin juurde vett. Lasin segu kuumaks, lisasin nõristades ja segades manna. Keetsin kuni segu paksem. Lasin jahtuda. Lisasin veel purustatud maasikaid ja vahustasin. Hea piimaga ning niisama.

Poissmehe jäätis

2011-06-08T01:37:00.003+03:00

Naine-lapsed suvilas ja H peab kodus ise söönuks saama :) Hätta vist ei jää... ühe hea jäätisega sai igatahes hakkama. Kõik maitsjad on kiitnud taevani. Loodan, et järgmine kord kui koju satume, on seda jäätist veel sügavkülmas alles ka.

Vaja läks:
1 purk keedetud kondenspiima
piima
6 dl rõõska koort (35%)

Vedelda keedetud kondenspiim piimaga. Lisa juurde rõõsk koor. Valmista jäätisemasinas jäätis.

***

Kuigi nüüd tuli 2 postitust järjest kondenspiimaga, siis tegelikult toitume märksa mitmekülgsemalt :)

Šokolaadikreem...

2011-05-24T00:25:00.007+03:00

Šokolaadikreem...

Tegin keeksi ja tundus maitselt liiga tagasihoidlik... šokolaadikreem oleks võinud ta päästa. H tõi poest šokolaadi.. kondenspiimavarud on meil kodus olemas.

Sulatasin vesivannil šokolaadi ja lisasin segades juurde kondenspiima. Maitse järgi... kui šokolaadist mekki soovid. Meil jäi üsna mõrušokolaadine :p

Panin karpi.. hoiame külmkapis... seal läks üsna paksuks... Võibolla kui hoida toatemperatuuril, siis on pehmem.. või lisades rohkem kondenspiima...

Tort isale

2011-05-15T14:07:00.006+03:00

Isa sai 50. Ilus number nii noorele mehele :)

Tahtsin proovida vahukommi-katet. Retsept OM aprill 2011, Elina Sildre. Vahukommid olin teinud Koopatibi retsepti järgi.
Joonistasin peale toiduvildikaga. Pildil kujutasin oma isa :)

Tort ise oli porgandikook. Kreemi tegin rohkem. Panin kahe kihi vahele ning vahukommi-katte alla. Isa otsustas tähistada väikeses ringis ja selleks puhuks väike koogike sobib hästi.

Vahukommi-katet meeldis mulle töödelda küll. Rullus hästi. Koos tordiga ma maitsta ei saanudki, jäin palavikus pesamunaga koju. Sööjad arvasid, et porgadikook ja see kate sobisid hästi kokku.

Roosid

2011-05-13T21:42:00.005+03:00

Mu õde sai vahepeal aasta vanemaks. Ja ta lubas kingitusena teha kooke erinevatele sünnipäevaistumistele. Tingimuseks oli, et ilu peavad tegema roosid. Viimati olengi nii roose teinud...

1. vooli jämedam "uss"
2. pane ussi ühte otsa küpsetuspaberi tükk ja vajuta tassiga ots lamedaks.
3. lõika lame osa ära ja keera rulli. Korda sama tegevust ning aseta järgmised tükid kroonlehtedena rulli ümber.

Roosid läksid suvikõrvitsakoogile (pilti pole), beseerullile ja browniesele.

Tuletõrjeautoga tort

2011-04-19T23:58:00.006+03:00

Minu esimene auto pildiga tort :) Ursula kõige suuremale sõbrale, kes sai 3aastaseks.

Ma pole suurem asi autode joonistaja. Harpo oli oma nõuga abiks. Tuli välja meeste ja naiste erinevus. Ma pole ealeski näinud tuletõrjeautot, kus oleks ratastel valged-mustad veerandid. Googeldades aga oli pea igal tuletõrjeautol sellised. Ma lihtsalt polnud detailidesse süvenenud. Minu jaoks oli tuletõrjeauto punane, redeli ja sireeniga. Nüüd tean rohkem, püüdsin pildil tabada ZIL-130-2. Abi oli ka Põhja-Eesti Päästekeskuse kodulehest.

Tort ise 4kg. 3 kihti biskviiti, vahel maasika toormoos ja kohupiim+vahukoor. Peal toorjuust+vahukoor ja šokolaad. Punane värv on samuti maasikamoos (idee Liilia blogist).

Ja piim ei keegi üle...

2011-04-14T23:30:00.005+03:00

Mu viimase aja isiklike saavutuste hulka kuulub hommikusöögiks hirsipudru keetmine. Siiani olin pidanud emasid (nagu mu sõbranna Ene), kes hirsiputru hommikul teevad, Eriti Usinaks. Ükskord võtsin ka mina selle ette... ja kuna tulemus oli hea, siis olen isegi paar korda veel keetnud.
Siiani oli minu jaoks müstika, kuidas leida kiiretel hommikutundidel aega selliseks pikaks keetmiseks. Aga ma suutsin vajalikud toimingud sobivalt sätitada. Muud pudrud saavad max 10 minutiga tehtud. Hirss tahab ju pikemat podisemist (kuni 45 min).

Abiks on ka hea nipp, kuidas vältida piima ülekeemist. Kust täpselt, seda võtet kohtasin, ei mäleta.. (Nipiraamat?) Aga siin see on: Määri poti serv võiga. Sealt ei roni piim üle ääre. TOIMIB!

Sain ka pildile üleroomamist katsetava piima.

Hirsiputru tegin selle retsepti järgi. Kogused meie perele : 1,5 dl hirssi; 3 dl vett; 4,5 dl piima. Siis said kõhu täis 2 täiskasvanut ja 2 last (üks neist vähese isuga).

Siin pildil aga hoopis odrajahupuder. Nägi ilus välja, seepärast tahtsin jagada. Veelgi ilusamaks läks kui mesi-või rohkem sulanud olid. Punased marjad Goji-marjad.

Frikadellisuppi?!?!?!?!

2011-04-06T22:47:00.006+03:00

Kõige IGAVAMAKS supiks maailmas olen pidanud frikadellisuppi. Vanasti kui kiire oli, tegin seda nii- poest pakk frikadelle, pakk sügavkülmutatud juurikaid, vesi ja puljongikuubik. Ajad on niipalju muutunud, et puljongikuubikut ei mäleta millal viimati söögitegemisel kasutasin... ja lihapallid vormin ise hakklihast. Külmutatud juurikad on siiski asendamatuks kaaslaseks. Järgmine samm oleks juurikasegud ise oma aiamaal kasvatatud kraamist kokku panna... aga sinna on veel pikk maa sammuda...

Tänu juurikasegudele on mu arvamus ka lihapallisupist muutunud. Miks mitte kasutada peeti sisaldavat segu ja saada allolev supp?

Kõige rohkem olen õnnelik selle üle, et juhtusin ükskord lihapallid enne läbi praadima ning ülejäänud supi tegin neile otsa... Ehk siis praadisin frikadellid, lisasin vee, lasin keema ja panin juurde juurikasegu. Nii ma nüüd kiirel ajal suppi teengi. Wok-pannil. Praetud lihapallidest tuleb mõnus mekk puljongile :)

Viimasel korral (esimene pilt) andis hea maitse juurde ka sojakaste ja kuumutaud juurseller.

Mõnikord, pean tunnistama, lisan ka Herbamare ürdipuljongikontsentraati. Ka nii palju puljongit pole ma suutnud kontidest keeta, et saaks sügavkülma panna (ka siin on arenguruum :)

Oma Maitse märtsi numbri peatoimetaja veerus mainiti, et see aasta on lihapalliaasta... Miks ka mitte :)

Täiendusega "Kreeka pähkel"

2011-04-05T14:44:00.005+03:00

Käisime katsikul, kaasa paluti võtta just neid pähkleid. Vahepeal olin saanud sugulase poolt meisterdatud neidsamuseid küpsiseid... tema oli kreemi sisse tükeldanud ka kreekapähkleid ja kondentspiima seganud võiga. Oli uskumatult hea :p Või annab ikka palju juurde. Teeb kondetspiima mahedamaks ja suussulavamaks.

Retsept muidu ikka sama, mis eelmiselgi korral. Aga võid ja pähkleid paneks järgnevatelgi kordadel juurde. Kuigi ka ilma on juba hea. Kui mingi hea asi saab olla veel parem, siis need küpsised on just nii VEELGI paremad :)

Krõbedad, vürstikad krõpsud

2011-04-03T14:52:00.002+03:00

Retsept nami-namist. Blogisse panen seetõttu, et olen teinud juba mitmel korral ning tean, et mitmed mu tuttavad on ka neid nüüd kodus valmistanud...
Soolaste näkside reprtuaar on mul üsna väike.. aga need on nüüd kindlalt tihendamalt kavas :)

Olen katsetanud neid kahe erineva lavaššiga ning ka täisteratortilladega. Kõige paremad tulevad just Fazeri lavašsiga!!! Nii Leiburi lavašš kui ka täisteratortillad on natuke paksemad.. ja kuidagi kihilisemad. Krõmps ei jää nii mõnus. Fazeri lavašsil lausa tahab pealmine kiht kohati maha tulla.

Tegemine lihtne ja tulemus imehea.
Kopeerin namist retsepti siia samuti:

Vaja läks:
õhukest lavašši
majoneesi
helbelist meresoola
valgeid seesamiseemneid
mustköömneid
paprikapulbrit

Valmistamine:
Määri lavašile õhuke kiht majoneesi. Puista peale katteained. Lõika lavašš köögikääride abil suupärasteks tükkideks.
Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 200-kraadises ahjus, kuni krõpsud muutuvad kergelt krõbedaks. Ära kõrveta!

Tordid lepatriinudega

2011-03-14T15:36:00.013+02:00

Pesamuna sai 1aastaseks. Pidu kahel päeval. Kaks torti. Variatsioonid lepatriinudega.

Napoleonitort ja biskviidikihtidega kohupiimatort. Tordid poseerida eriti ei jõudnud. Pildid käigu pealt :)

Napoleonile panin ka lepatriinud peale, sest tegemist oli ju ometi lastepeoga. Kõige populaarsemad olid loomulikult lepatriinudega tükid ;) Ka täiskasvanute seas!

Napoleoni, seda õiget, tegin esimest korda. Ootasin põhjust,et tegemine ette võtta. Ja polnud midagi väga mässamist. Põhjasid sain küpsetada 2 kaupa pöördõhus.. Tegin valmis ühel õhtul. Kreemi teisel õhtul ja pärast laste magamaminekut oli kreem jahtunud ning sain tordi kokku panna.
Retsept Nami-namist.

Biskviidiga tordi vahel siis kohupiim+vahukoor ning üheks kihiks maasika toormoos. Kihte immutasin piima-vanillisuhkru seguga. Katsin toorjuustu-vahukoore kreemiga. Katsetasin esimest korda šokolaadiääristust. Õnnestus. Kuigi oleks võinud saada peenema joana, et äkki siis saanuks seda kaunistsut ka noaga lõigata?!
Martsipani värvisin peedimahla ja söetabletiga... Vahukoorekreemi spinatiga... Neid värve katsetas Aniitram martsipani värvimiseks (söetabletiga Thredahlia leiutis). Spinatiga sai roheka tooni. Aga päris hästi see vahukoorega ei toimi. Kreem läks üsna vedelaks ja kui vispliga vahustasin, siis hakkas võiks minema, saavutamata vahepeal pritsitava kreemi konsistentsi. Aga sedasi määrimiseks sobis ikka!
Punane martsipan ei tulnud ka just nii punane kui oleksin soovinud.. Tuhksuhkur sai otsa, et martsipani tahkestada.. ühel hetkel tundus,et punasemaks enam ei lähegi :)

Tordid aga maitsesid kõigile nagu mu lootus oligi. Laps sai vanemaks.

Näksimiseks olid veel vürtsikad lavašikrõps ud, peedi-kreemiga rukkileivakolmnurgad ja lihapallid, singirullid. Kartulisalat ja singirullid vanaema Oˇma poolt. Magusaks kringel ka... esimesel päeval ei tulnud nii hea... teisel päeval nagu päris :) Martsipani ja rosinatega, valge pumatiga.
Kuna tordid said valmis õhtuteks, siis sünnipäevahommikul läks küünal pudrupeale - kaerahelbepuder rosinatega. Mirjam ei saanud vist aru, et miks küünal ja tahtis selle kõrvalt juba sööma hakata. Ta hea isuga - kui toit laual, siis aega ei tohi raisata :)

Pudrupannukad sukaadiga

2011-03-12T23:57:00.006+02:00

Nami-namis pannukate kooskokkamine. Seepärast panen ka siia üles pudrupannukad. Kooskokkamise tõttu võtsin ette tatrajahust pliinide tegemise. Sellest allpool.
Pudrupannukad aga.... Juhtub mõnikord, et hommikust putru jääb alles, siis olen pannud seda saiataignasse, teinud pudrupätse või pannkookide sisse lisanud. Seekord tegin samuti kaerahelbepudrust pannkooke, lisasin juurde sukaati. Sõime tuhksukruga. Mõnus amps.

Vaja läks: purtru, muna, jahu, piima, soola-sukrut, sukaati.
Sega puder munaga, lisa ülejäänud ained, et tuleks hapukoorepaksune taigen. Küpseta pannil.
(Ühe portsu pudru kohta panin 1 muna)

Nüüd natuke pliinidest... Nende tegemine on edasi lükkunud, sest pärmiga kergitamine pole just kiirmeetod. Aga kooskokkamisest innustust saades mõtlesin selle ette võtta. Retseptiks võtsin ema poolt kunagi ammu Eesti Naisest välja lõigatud retsepti. Kas oli asi retseptis või ongi need pliinid sellised?! Paar tükki sõi meist igaüks ära... ülejäänud taignale sõtkusin juurde nisujahu, vajutasin lamedaks pätsiks ja panin ahju. Seda sõime parema meelega! Korra peaks mõne teise retsepti järgi veel proovima... Siis ütlen lõpliku arvamuse :)

Pilt on ka selline segane ... Otsi üles pliinid :)

Hapupiimahooaja ootuses...

2011-03-04T21:47:00.005+02:00

Mulle täna tundus, et lumi natuke sulab. Lapsega lauluringi jalutades märkas ka tema seda ja küsis: "Emme, tead mis loik see on? Tead?"
Mina:"Ei tea..."
Laps:"See on Eesti rahvuslik loik!"

Kui neid rahvuslikke loike juba palju tekib, siis on lootust,et lumehanged ja koera...hunnikud sulavad ka... Ja kaugel siis see hapupiimahooaegki on!

Hapupiimakook veel eelmisest suvest, mida tegin mitmel korral. Paraja hulga hapupiima sai realiseerida. Maitses mõnusalt! Eriti see koorik! Kui ma nüüd hästi mäletan, siis oli veidi selle "klassikalise keeksi" maitsega...

Pilaff lambalihast

2011-03-01T17:19:00.004+02:00

Saime maalt tüki lammas :) Ja ema andis edasi talle kingitud Usbekistanist saadetud maitseained. Üks neist oli plovisegu. No ja 1+1=2. Plov läks meie pliidil podisema! Viimati sain lambalihaga plovi kui vanaema seda tegi. Pärast seda olen vaid korra saanud head pilaffi. Seda peretuttavate juures - seal oli saavutatud hoopis uus tase. Vat nii head varianti ma polnudki varem saanud. Seal oli samuti maitseks pandud barbarissi, nagu minu kasutuses olnud segu sisaldas. Enam teistmoodi ei taha! Muidugi peaksin nüüd selgeks tegema, mis aineid segu sisaldas. Suutsin tuvastada koriandriseemned ja barbarissi.. ilmselt paprika oli ka?! Punane segu...

Võtsin ette S.Masso, O.Relev "Lihatoidud". Kuna mulle meeldib tomatipasta, siis läks käiku retsept "Pilaff lambalihast porgandi ja tomatiga". Ma tegin topeltkoguse... Tegin siis sedasi (kirjas 1 koguse ained):
500g pehmet lambaliha
3 sl õli
2,5 dl riisi (kasutasin täisterariisi)
7,5 dl vett
2 sibulat
4 porgandit
1 sl tomatipastat (mina kasutasin lahjemat tomatipastat.. ja seda läks 250g)
soola
pilaffi maitseainet

Pruunista väikesed lihatükid kuumas rasvas. Pane haudepotti. Kuumuta ka tükeldatud sibul ja porgand, lisa lihale. Kuumuta tomatipasta, lisa samuti. Pese riis ja lisa ülejäänud segule. Maitsesta tugevalt. Lisa vesi ja lase haududa kuni liha on pehme. Aegajalt kontrolli, et põhja ei kõrbeks. Vajadusel lisa vett.

Serveerimisel lisasime natuke hapukoort.. vana harjumus. Aga juurde tõstes jätsin selle ära. Ilma oli paremgi :)

Panin plovi podisema ja läksin kepikõnnile. H ja lapsed segasid ja kontrollisid. Umbes 2 tunni pärast kui koju jõudsin oligi parajalt pehme. Nii tublid toiduvalvurid on meie majas!

Kaval käsi lõi kannelt...

2011-02-25T21:57:00.005+02:00

Vabariigi 93.sünnipäeva puhul tegime perega kandlekujulise tordi. Kõik olid abis... Pesamuna on emapiimast äraharjutamise teel ja seetõttu üsna "kleepekas"... ehk siis kes torti tahtsid, pidid kaasa lööma.
Tegime porgandikoogi, sest selle maitse on alati SUPER.. ja teha lihtne. Kandle mõte tuli pähe vesiaeroobikas, kus uskumatult loov treener Lenne Allandi tegi kava rahvusliku muusika ja rahvatantsusammudega :) No ja kannelt ikka kõlas! Vees hüpates tundus, et kandlekujulise tordi tegemisega saaks hakkama ka "külgekleepuva" lapse ja ülejäänute
abiga :)

Kandleteemaga tuli meelde ka Beebifolgi ringis lauldud lauluke, mis kummitas tordi tegemise, söömise ja sellele mõtlemise ajal :)

Peened sõrmed lõid pilli,
peened sõrmed lõid pilli...
Kaval käsi lõi kannelt,
kaval käis lõi kannelt..
Mina ullu uskuma,
mina ullu uskuma..
Nõdra meelega nõtkuma,
nõdra meelega nõtkuma.....

Porgandikooki olen ka varem teinud. Sel korral sama retsept. Kahekordistasin kogused. KÕik kreemi panin vahele :) Kodumaistest, ämma kasvatatud, porganditest!

Tinglikult meenutab tulemus kannelt küll, eks :D

Aga täiesti USKUMATUD tordid Vabariigi sünnipäevaks on nami-nami foorumis, sest "Tort isamaale 2011" on täies hoos.

Pirukad sügavkülma

2011-02-02T23:07:00.004+02:00

Eelmise aasta lõpus oli esmasündinu 3aastaseks saamise kelgupidu. Et end eelmisel õhtul/sama päeva hommikul mitte tühjaks rassida, tegin pirukad varem valmis ja panin sügavkülma.
Uurisin, et kaua võiks sellised pirukad söögikõlbulikud olla... vastuse sain siit.
Kuna taigen säilib selle tabeli järgi 2 kuud... siis oleks võinud pirukad ka varem valmis teha kui nädalake :) (täidis ise oleks isegi kauem - 4kuud- säilinud).

Vormisin pirukad ja sügavkülmutasin ühe kihina. Siis ladusin karpidesse.

Küpsetasin pirukaid kahel korral. Avastasin pärast sünnipäeva, et üks karbitäis pirukaid oli jäänud märkamata.. ja sain need kaasa võtta ühele istumisele (ja jälle päästis sügavkülm mind hädast).

Esimesel korral määrisin külmunud pirukad enne ahju panemist lahtiklopitud munaga. Teisel korral eelnevalt millegagi ei määrinud.. aga pärast pintseldasin sulavõi ja soola seguga.

Teinekordki oleks hea sügavkülmast küpsetamist ootavaid pirukaid leida :)

Kaalika-tangupuder

2011-02-02T22:38:00.005+02:00

Kindlalt üks minu lemmikutest. Proovitud nii odratangu kui ka -kruubiga. Esimesega saab kiiremini valmis.. mõlemad on head :D

Retsept ikka ja jälle namist...

Viljakohv

2011-01-28T23:55:00.006+02:00

Ökopoes sattusin kord ostulainele ja soetasin Viljakohvi... lastekohv ju... Endal on sellest head mälestused. Mitte kustumatud ja erilisi emotsioone tekitavad... pigem meeldivad. Mõtlesin ka oma suuremale lapsele pakkuda... lasteaias hakatakse ju niikuinii sellega "kohvitama."
Tegin nagu purgi peal õpetatakse... veega keeta ja pärast piima peale... Kellelegi sel viisil see jook ei maitsenud eriti. Kurtsin sõbrannale ja ta küsis imestunult, et miks ma ainult piimaga viljakohvi ei tee... Tõepoolest?!?!?! Proovisin piimaga... Ja jube hea tuli! Kasutasin veel "tuttavate lehmade piima."

Vaja läheb (1 tassitäis jooki):
1 klaas piima
1 spl viljakohvi segu
maitse järgi suhkrut/mett

Lase piim ja viljakohvi segu keema. Keeda tasasel tulel 3 minutit. Kurna ja joo.
Suhkru olen pannud kohe alguses ülejäänud ainetega keema. Kui olen mee peale magususe osas lootma jäänud, siis lisanud pärast otse tassi.

Porrumuffinid

2011-01-27T23:43:00.006+02:00

Külakostiks sugulaste-hommikuistumisele tegin soolaseid muffineid. Aimu sellest heast retseptist sain juba eelmisel aastal kui laste Beebifolgi jõuluistumisele oli teinud üks ema mõnusaid tilliga muffineid. Retsept namist.. Sealt retseptide otsimises olen üsna osav ;) ja leidsingi retsepti üles. Et siis originaalis murulaugumuffinid. Aga mina panin sisse hoopis porrut. Hea valik mumeelest :D
Tegin neid tegelikult lausa 2 korda -äärmiselt lihtne teha!!! Ja muna polegi vaja! Teisel korral panin mett vähem - 1sl. Nii on parem! Ja kuna mesi pole praegu vedel, siis panin ta võiga ühte kaussi koos sulama.

Mina tegin siis nii:

Vaja läks - 9 muffinit:
2 dl nisujahu
2 dl kaerahelbeid
2 tl küpsetuspulbrit
0.75 tl meresoola
2 dl piima
1 dl hakitud porrut
50 g sulatatud võid
1 sl mett

Sega kuivained omavahel. Lisa hakitud porru (jäta mõned kettad soovi korral kaunistuseks).
Sulata kastrulis või ja mesi. Lisa piim, sega läbi ja ühenda kuivainetega!
Pane taigen vormidesse (üsna vedel tundub see aga nii peabki olema!)
Küpseta 200-kraadises ahjus ~15 minutit.

Kuumad saiad hakklihaga

2011-01-17T22:54:00.004+02:00

Ema väitel on tegemist järjekordse lapsepõlvemaitsega. Et kui me olime peretuttavatel külas käinud, siis tihtilugu olid need laual olnud. Aga palju laps siis söömisest külas olles hoolib, eks. Saati veel soolasest?!
Igatahes kui ema neid jutu käigus meenutas, siis tundus, et neid tahan järgi proovida. Tegime külaliste saabumise puhul :) Minule maitsesid küll, teistele täiskasvanutele tundub ka. Lastele muljet ei avaldanud... Aga ahjust kohe tulles olidki liiga kuumad.. Ja mängud ju ootasid...
Kasutan harva kodus majoneesi... Paraku oli hea! Ilmselt teen teine kordki.

Pildi tegin järgmisel hommikul külmadest saiadest... :)

Mina tegin sel viisil:

Vaja läks:
400 g hakkliha
2 väikest sibulat (või 1 suur)
3-4 küünt küüslauku
soola
pipart
majoraani vms
12 viilu röstsaia/-sepikut.. meil oli Tosta
majoneesi
500 g juustu.. meil oli Saaremaa juust

Riivi sibulad ja küüslauk. Lisa juurde hakkliha ja maitseained. (Lase külmkapis maitsestuda paar tundi.)
Määri hakklihasegu sepikuviilule, selle peale määri kiht majoneesi.. ja kõige peale aseta viilutatud juust.
Küpseta ahjus kuni hakkliha on küpsenud. Ahi oli 200-kraadi kuum... aega ei vaadanud kahjuks.

Lõika sepikuviilud kolmnurkselt pooleks, lase veidi jahtuda... serveeri :)

Rohelist juustu tead?

2011-01-16T15:37:00.006+02:00

Käisime talvemõnusid nautimas ja sõitsime kodu poole... raadios teatas: "Kui ei soovi poes järjekorras seista, tule Sadama turule" (või umbes nii see reklaam oli). Keerasimegi turu poole... oli ju niikuinii millalgi plaan seda külastada....
Saime mitu põnevat asja :) Rohelist juustu, hapendatud küüslauguvõrsed, šokolaad musta pipraga, goji marjad, suhkrustatud paradiisiõunad.. no ja juba lemmikuid - rohelisi marineeritud tomateid.. ühe lihakäntsaka kah :) Osa ostudest läks õhtustele külalistele pakkumiseks.

Järgmise päeva lõunasöögiks tegime ahjukartuleid.. selliseid. Kõrvale dipikastet - hapukoor, petersell, hapendatud küüslauguvõrsed, küüslauguküüs, lepasuitsu juust, roheline - basiilikuga- juust.

Pressisin küüslaugu kastmesse... ja lauale olin tõstnud õhtust alles jäänud juustutükid. Proovisin, kas saab kah läbi pressi suruda... Saigi! Riiv jäi puhtaks!

Vat sellist nippi tahtsingi teiega jagada!

Roheline juust... tähelepanu paelus loomulikult oma värvi pärast. Maitse oli mõnus! No nagu pestoga juust :) Müüjad ei tahtnud eriti nii väikest kogust(100 g) meile müüa... Kehakeelest jäi selline mulje. Aga tore, et ikka müüsid. Meile sellest kogusest piisas kõigeks :) Teinekord oleks täitsa põnev näiteks soolase muffini peale sulama panna :) Ei tea, mis ta kuumenedes värviga teeb.....

Ja uue aasta saabumise puhul muutsin blogi ilme vähe rõõmsamaks... oranž pidi söögiisu tõstma ;)

Küpsis "Pähkel" ("Kreeka pähkel")

2011-01-07T23:09:00.005+02:00

Kui miski on lapsepõlvemaitse, siis just need küpsised. Meie peres kutsuti neid lihstalt "Pähklid." Aga olen aru saanud, et päris nimi on neil "Kreeka pähkel". Igal sünnipäevapeol olid need laual. Mingi ajani. Ja siis olid nad lihtsalt mõnus mälestus. Vanaema andis vormid ära. Viimati sõin kodus tehtud "Pähkleid" oma 15.aastasel juubelil - vanaema palus kellelgi mulle teha neid. Ja siis olen kuskilt paar tükki ostnud (loomulikult pole maitse olnud See).

H oli teadlik mu vaimustusest selle küpsetise suhtes. Ja tänu temale pani Jõuluvana minu kingikotti just need vormid. Tutikad!!! Ma pole vist kunagi varem kingi üle niimoodi rõõmupisaraid valanud. Vähemalt ei mäleta. Ma võisin päris veider olla kuuse all istudes ja nuttes. Natuke piinlik oli ka.. aga nutsin ikka edasi... Ja tütar Ursula vaatas mind ehmunud näoga. Ma ei osanud seda kingitust oodata...

Minu jaoks oli üllatus, et paljud mäletavad "pähkliraudu", millega tuleb pliidi peal "kõrvetada". Meie peres on just sellised pisikesed vomikesed olnud!

Esimese laari tegin esmasündinu kelgupeoks, teise laari abimeeste seltsis aastavahetuseks. Isu täis ei saanud, sest kummalgi üritusel jaksasin vaid paar tükki ampsata...

Retsepti sain googeldades, ja juba teist postitust järjest, viitan nüüd Aniitrami blogile. Kasutasin sama retsepti, mida küpsetusraudadegi puhul on kasutatud. Toimis.

Kondenspiima ostsime Makromilk, juba keedetud purk. Ja täidisesse lisaks võid ei pannud.

Mõned tähelepanekud aga küpsetamiseks:
* vorme eraldi võiga määrima ei pea. Kui siis ehk esimesel korral.
*taigna saab hästi vormikeste sisse suruda kui vahepeal niisutada sõrmi veega.
*väga õhukest kihti ei soovita panna- pärast mureneb liigselt ja kondenspiimatäidist läheb liiga palju sisse. Mulle meeldib kui "pähkel" on natuke kõvem, mitte liiga mure hamba all.
*Karbis on 40 vormikest. Täitsin 20 vormikest ja panin ahju küpsema. Samal ajal täitsin ülejäänud 20 vormikest. Kui sellega ühele poole olin saanud, siis oli esimene sats juba valmis. Ja sai hakata uuesti vorme täitma.
Nii kasutasin aega otstarbekalt - ahi ei olnud kuumas tühjalt :)
*Küpsiste tegemist on tore ette võtta teiste "pähklifännidega" - nii kulgeb nokitsemise töö ladusamalt :)

Kopeerin ka siia eelpool viidatud blogist võetud "koorte" retsepti:

200g võid

1 dl suhkrut

2 muna

6 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

soola

Koorte tegemiseks tuleb pehme või vahustada suhkruga, edasi ükshaaval sisse vahustada munad. Lõpuks lisada sool ja küpsetuspulbriga segatud jahu ning kõik ühtlaseks taignaks segada. Taignal tuleb enne küpsetama hakkamist külmikus pool tunnikest taheneda ja puhata lasta.

Küpsetasin 200-kraadises ahjus. Kuni servad olid pruunid.

Täidiseks läheb:
1 purk keedetud kondenspiima (kui poes pole saada - NB! eelista taimerasvadeta! - siis keeda kinnist purki veega täidetud potis ~2 tundi. Jälgi, et vesi ära ei aurustuks! Õpetlik video, miks seda jälgida tuleb ;)

Sünnipäevalumememmed.. jälle :)

2011-01-05T00:07:00.008+02:00

Meie esmasündinu sai vahepeal 3 aastat vanaks. Plaanisin teha Jänku Jussiga tordi (Aniitram oli just sobivalt martsipani siniseks värvimise leiutanud).. aga rukkililleõisi ei saanud... Appi tulid jälle lumememmed... Õnneks Ursulale väga meeldisid. Sai ju loendada ka 3 palli memmedel ja muud....
Tordiks kohupiimakook maasikatega, piparkoogitaigna põhjal.
Lumeks e tordi vahuks sai rõõsk koor vahustatud Merevaiguga. Suhkrut ka natuke ikka sekka. Mulle meeldis see mekk!

Lumememmed vajusid soojas toas tordil külili... aga lumememmed nii käituvadki ju :)

Sünnipäevapidu toimus jälle kelgumäel (nagu eelmiselgi aastal). Seal sõime sooje väikseid lihapirukaid ja küpsiseid "Kreeka pähkel" nende kohta postitan eraldi. Jõime jälle õuna-ingveri kuuma jooki termosest. Sel aastal oli õues külmem. Järgmisel aastal peaks vist kuskil soojemas kohas trallitama.

ILUSAID JÕULUPÜHI!!!

2010-12-25T01:41:00.001+02:00

JÕULULEIB, koostis: rukkijahu, linnasejahu, kuivatatud jõhvikad ja aprikoosid, sarapuupähklid.
(vesi, suhkru-sool ka... ja palju häid mõtteid :)

Sain postkasti jõulutervitusena alloleva video. Tuletame meelde ja peame rahulikke pühi!

Jõuluajal ikka piparkookidest...

2010-12-21T01:35:00.006+02:00

Nii salaja kui ka poolsalaja kadus taigen ka küpsetamata

Sugulane Triin jagas minuga enda selleaastast piparkoogiretsepti. Pärin EMT mingist kliendilehest. Mulle meeldisid need piparkoogid, sest olid krõmpsud. Mitte muredad ega pehmed. Vaid krõmpsud. Õnneks oli ka taigen väga mõnusasti vormitav. Ja õhukeseks rullitud taignast piparkoogid oluliselt ei kerkinud. Niiet krõmpsude küpsiste saak oli suurem kui teiste seni proovitud taignatega. Praegu jään püsima selle retsepti juurde. Vist. Kuigi tumedamaid tahaks teinekord? Ja selle eluohtliku siirupi keetmise tahaks läbi teha :) Ehk järgmisel aastal :)
Asendasin retseptis ette nähtud mee tumeda siirupiga ja tegevuskäiku endale meelepärasemaks.
Panen kogused ka kirja nii nagu ise mõõtsin (origin.retseptis kasutusel klaasid-peod-pakid.. aga need ju kõigil erinevad). Tegin taigent köögiabilisega.

Vaja läks:

2,5dl suhkrut

2 dl tumedat suhkrusiirupit

1 pk (15g ?) piparkoogimaitseainet+ 1 tl jahvatatud ingverit

130 g võid

1/4 tl soodat

1 muna

2 dl hapukoort

600 g jahu (ja lisaks juurde)

Pane kastrulisse või ja suhkur, lase neil koos sulada.
Lisa siirup ja maitseained, kuumuta keemiseni. Jahuta.
Lisa mikseri all kloppides hapukoor ja muna. Seejärel taignakonkusuga segades soodaga segatud jahu.
Pane väikeste pätsidena (tegin 3 pätsikest) toidukilesse tahenema-maitsestuma.

Rullida õhukeseks, vormida, küpsetada 180-kraadises ahjus kuni servad on veidi pruunid. Lase kuumal plaadil natuke jahtuda, siis tõsta restile jahtuma.

Maiustamist jõuluajal...

2010-12-18T17:49:00.009+02:00

Juba mõni aasta oleme emapoolsete sugulastega kohtunud pikkujoulude pidamiseks... Nii nad hakkasid seda üritust kustuma... Ma ei tea üldse, miks selline nimetus... aga see polegi tähtis. Jube mõnus on seda õhtut oodata... Eriti sel aastal, sest pisikesi päkapikke pole ühelgi aastal nii palju olnud! Ootamine tasub ära :)

Mina võtsin lauale mädarõigast (tädi imehea süldi peale), mida sügisel silmad vees tegime.. sellest postitust polegi vist olnud.... Ja jõululeiva... millest pilti ei jõudnudki teha.. Sellel aastal jäi kokkulepe, et maiustamiseks mingit rammusat kooki ei tee... Tegime emaga kookosepalle mandlisüdamega. Katsetasin ka vürtsikate mandlitega - Oma Maitses (dets2010) oli ahvatlemas imelihtne retsept.

Valge šokolaadi-kookose trühvel- noh, nagu Raffaello.... :)
(retsept TEKO koolitustelt, tegime väikeste muudatustega, retsept allpool)
sain ~50 kommi.
250 g röstitud kookoshelbeid + veel kommide veeretamiseks
100 g võid
400 g valget šokolaadi
75 g tuhksuhkrut
~100 g röstitud (kooritud) mandleid

Vahusta toasoe või. Kui on juba valge, lisada tuhksuhkur ja vahustada edasi.
Lisada röstitud kookoshelbed.
Vesivannil sulatada šokolaad ja lisada võisegule.

Lase massil külmkapis väheke hanguda (et oleks mugav komme vormida).
Kaalu sobivas suuruses tükid (tegin ~12g), vajuta sisse röstitud mandel ja vormi palliks. Veereta röstitud kookoshelvestes.
Säilita külmkapis, enne serveerimist võta toasoojusele pehmenema! Või maiusta kohe :)

Oleks võinud proovida mandlite koorimist, oleks ilusam olnud... Aga Oleks ja Poleks on pahad vennad....

Vürtsikate mandlite retsept selline (Tuuli Mathisen):
400 g mandleid
1 munavalge
2 dl (pruuni) suhkrut
1-2 tl piparkoogimaitseainet
1-2 tl kaneeli
0,5 tl soola

Sega suhkur ülejäänud maitseainetega.
Lisa lahtiklopitud munavalge ja sega ühtlaseks (kui tuleb liiga paks mass, lisa vett.)
Sega mandlid maitseainemassiga nii, et nad oleksid ühtlaselt kaetud.
Laota mandlid ühekorde kihina ahjuplaadile, küpseta 175-kraadises ahjus 15-20 minutit. Iga viie minuti tagant segades.
Kui ahjust välja võtta, on mandlid veidi nätsked, kuivades muutubv kate krõbedaks.

Ma oleks natuke rohkem vürtsi isegi pannud... Aga mõnusad tõesti!

Nami-namis rohkelt põnevaid ideid, mida äkki järgmisel aastal katsetaks... Seal link ka pikkujoulude seletusele :p

Olgu kiidetud mitmekülgne kõrvitsapüree!

2010-12-08T23:20:00.009+02:00

l

Panin õhtul kõrvitsapüreega tehtud pärmitaigna külmkappi kerkima, hommikul sõime juustu-küüslaugu rulle (mõnus vaheldus "tavalistele" ja hea viis küüslaugu sissesöö(t)miseks) ning kaneelirulle, millest olin juba tükk aega unistanud...
Kõrvale jõime Vürtsikat kõrvitsa piimakohvi (Kulbikeerutaja blogist, retsept kopeeritud allapoole). Seda ülimõnusat jooki olen paaril korral veel teinud, mu emale meeldis ka :) Proovisin teha ka chai-seguga.. kah hea! Aga siis ei tohi jälle väga jahtuda lasta!

Vürtsikas kõrvitsa latte

2 kruusi piima ehk 0,5 l
2 spl kõrvitsapüreed
2 spl suhkrut
2 spl vaniljeekstrakti (ise jätsin selle ära)
1/2 tl vürtsi - kaneel+nelk+kardemon
1-2 portsjonit espressot või 1/2 kruusi kanget kohvi

Kuumuta potis piim, kõrvitsapüree ja suhkur keskmisel kuumusel, sega ning võta tulelt kui hakkab juba aurama. Lisa vanilje ja vürtsid ning vala blenderisse ning pane 15 sekundiks tööle kuni segu on mõnusalt vahus. Mina kasutasin nuimikserit, töötas ka hästi! Vala jook kruusi või klaasi ja lisa espresso.

Kõrvitsapüreed olen sügavkülma teinud hulgim. Kui polnud sulanud püreed, siis lõikasin noaga külmunud püreed ja kasutasin seda.

Kõrvitsapüreega pärmitaigen
Tegin nagu tavalist pärmitaigent, vedeliku asemel kasutasin sama koguse püreed

1 pk kuivpärmi
2,5 dl külma kõrvitsapüreed
2 tl soola
4 spl suhkrut
törts toiduõli (2-4 spl)
500 g jahu (või rohkem)

Sega jahu, suhkur, sool, kuivpärm. Lisa kõrvitsapüree ja õli. Sõtku kuni taigen on kausi küljest lahti ja elastne (vajutad sõrmega taignapalli sisse, siis see auk tõuseb kohe täis). Vajadusel lisa jahu. Kasutan taigna tegemiseks mikserit ja taignakonksu :)

Pane taigen natuke jahusese põhjaga kaussi, kata kaanega (toidukilega) ja jäta ööseks kerkima.
Võib teha ka sooja kõrvitsapüreega, siis saab ~tunni pärast küpsetama hakata. Kergitada siis ikka soojas kohas!

Taigen kerkis tavalisest pärmitaignast tunduvalt vähem. Ahjus kerkisid samamoodi :)
Küpsetasin 180-kraadi juures.

Küüslaugu-juustu saiakeste vahele läks riivitud juust ja vist 7 küünt küüslauku (tükeldatult). Kaneelisaiakeste vahele või, kaneel, suhkur. Poolest kogusest taignast said siis juustusaiad, poolest juustusaiad.

Viimases (dets 2010) Oma Maitses olid vahvad kaneelisüdamed tehtud.. aga minul need ebaõnnestusid... kahju oli, sest suhkur ei karamellistunud nii nagu rullidel tavaliselt. Jätsin otsad kinni vajutamata või miskit... aga tore idee igatahes :) Ehk järgmine kord katsetan mõne üksiku saiakesega...

Lisan siia siis ka õpetuse nimetatud ajakirjast:
Südamekujulised kaneelisaiad
12 tk

20 g pärmi
100 ml sooja vett
400 g jahu
50 g suhkrut
1 muna
5g soola
40g võid
puiste:
50 g võid
60 g suhkrut
3 sl kaneeli
80 g jõhvikaid

1. lahusta pärm soojas vees. Pane kaussi jahu, suhkur, lahtilöödud muna, sool ja pärmilahus. Viimasena lisa pehme või.
sõtku taigent kuni ei jää enam käte külge. Pane 20 minutiks sooja kerkima
2. kerkinud taigen rulli kandiliseks, määri ühtlaselt pehme võiga. Raputa peale suhkrut, kaneeli, jõhvikaid.
keera taigen rulli ja lõika 2 cm paksusteks tükkideks.
3. südamekujulise saia saamiseks tee tükile sisselõige peaaegu kogu rulli ulatuses, vaid ühest otsast jäta rull 1 cm ulatuses kokku. Vajuta rullist tiivad küpsetusplaadile lauali ja venita südame serv lahtilõikamata osast teravaks. Lase saiadel veerand tundi kerkida, määri siis munakollasega ja pista 200-kraadisesse ahju. Küpseta 15-20 minutit.

Must, must leib...

2010-12-06T22:47:00.006+02:00

Lõpuks oli meeles osta linnasejahu (Bioteegist). Ja sain ka musta leiba! Taignale lisasin hommikul koos ülejäänud jahuga 2 dl rukkilinnasejahu. Eelmisel korral 1dl.. see polnud veel päris minu maitse järgi... Pildil vasakul 1 dl-ga, paremal 2 dl-ga... (vasem leib on nädalavanune). Hetkel loomulikult lemmikuim!

Ei tea kui must vanasti leib oli?

Aga et mis asi see linnasejahu üldse on??? Googledades leidsin Postimehe artikli. Wikipeedias linnased. Aga mida head-kasulikku see teeb??? No maitse ja lõhn on leival igatahes hea...:) Mõnda aega jätkan kindlasti rukkilinnasega.. peale ikka soola.. viimasel ajal küll vähem kui alguses uhasin.. nüüd mõnus soolane mekk mann.. Kerkimise ajal soolaterad sulavad ja teevad kooriku vahva väljanägemisega!

Kui olime kodus kõik külmetunud, tegin mustasõstra moosiga kuuma teed, kõrvale see leib või ja juustuviiluga.. see oli minu maiuspala! Mustasõstramoosi tee ja see leib on eriti mõnus kooslus :D

Piparkoogimaja

2010-12-01T23:12:00.007+02:00

Selleaastane piparkoogimaja... Maja tarvis taigna ja glasuuri ostsin... Piparkoogimaanja omad mõlemad. Taigen ok. Glasuur jube vedel.. justkui sulas piparkoogi peal... Aga sai katsetada jääpurikate tegemist (maja sissepääsu juures :) Ühelt poolt kukkusid jääpurikad küll ära.. ikka selle glasuuri pärast... aga mis siis ikka... jõuluootusajal tuleb krõbedad sõnad alla neelata :)

Söömiseks tegin piparkoogitaigna nami-namist võetud retsepti järgi. Et saada õhukesi-õhukesi krõbedaid piparkooke, rullisin taigna nii õhukeseks, et aluspind kumas läbi.

Chai masala 3 viisil

2010-11-29T23:54:00.010+02:00

Pildil chai segu

Esimese chai sain Boheemis. Ja siis sai sellest mu lemmikjook :D
Novembri Oma Maitses oli Chai masala retsept. Mitu-mitu korda sai seda tehtud. Proovisin suhkru asemel ka mett panna - polnud minu maitsele. Lõpuks kujunes välja nii:

1 tass chaid:
2 dl vett
1 dl piima
1 sl suhkrut
1 tl musta puruteed
1 tl riivitud ingverit
5 nelgitera
0,5tl purustatud kardemoni
1 kaneelikoor

Kuumuta vesi, piim, suhkur keemiseni. Lisa ülejäänud ained, keeda kaane all 2minutit, kurna ja serveeri kohe.

Ja nami-namis sattusin chai-segu retsepti otsa. Tulemus polnud küll nii mõnus kui eelnev.. aga kui teeksin uue segu, siis kaaluksin musta pipra panemist.. ja nelgiga oleks ettevaatlikum.

Segu koosneb:
3 sl ingveripulbrit
0.5 sl jahvatatud nelki
0.5 sl jahvatatud musta pipart
1 sl jahvatatud kaneeli
1 sl jahvatatud kardemoni

Tegin tee samuti nagu eelnevagi ( 1tl maitsesegu lisasin kui piim-vesi-suhkur olid keema tõusnud. 1tl musta teed lisasin samuti)

Korra proovisin ka piparkoogimaitseainega chaid. Tuli väga sarnane tulemus chai-seguga. tehes :) Lisasin veel 1 tl riivitud ingverit. Piparkoogimaitseainet panin 0,5 tl.

Nüüd on mõneks ajaks chai-paus sees. Kui peaks aga jälle tegema, siis Angeelika Kangi retsepti järgi.

Kohupiimategu...

2010-11-23T16:17:00.004+02:00

Ühel hommikul nägin poole silmaga, et Terevisioonis tehakse kohupiima... Olen söönud kodus tehtud kohupiima... aga see pole erilist vaimustust tekitanud. Täiesti vale maitsega on olnud. Koguaeg olen mõtisklenud, et kui panna vanilli juurde, kas siis on õigem maitse või milles asi...
Käisime "tuttavate lehmade juurest" (mu isa väljend) piima toomas ja tahtsin proovida samuti. Õnneks on olemas saadete arhiiv! Juhendusin ETV-st (Märt Metsallik, Põhjaka mõisa kokk) ja Bioneeri foorumist (on küll jogurti teema aga viimases postituses kohupiim).

Maitse tuli hapukam kui poe-kohupiimal. Aga mitte midagi hullu. Ja kui segasin suhkru-kakaoga, siis oli täitsa OK :) No ja küpsetades puudus igasugune "vale maitse." Tegin samuti sõrnikuid, Ragne blogi järgi (vt allpool). Kui sõrnikuid kuskil silman, tekib vastupandamatu isu. Söön ikka hapukoorega!

3 liitrist piimast sain 570 g kohupiima. Mis on vist väga hea tulemus.

Tegin siis nii:
1. Piima lasin hapuks minna, koorisin pealt kollase koore.
2. Kuumutasin hapupiima potis, madalal temperatuuril ~60-kraadini.
3. Tõstsin poti kõrvale ja jätsin seisma
4. Mõne tunni pärast valasin kõik sõelale ja lasin nõrguda.
VALMIS!

Sõrnikute tarvis läks vaja:
2 muna
2 spl suhkrut
natuke soola
500 g kohupiima
5-6 spl jahu

Munad suhkru-soolaga kloppisin nuimikseriga lahti, lisasin kohupiima ja töötlesin ( et terad muutuksid väiksemaks ja mass läheks ühtlasemaks). Lisasin jahu (niipalju, et mass oleks natuke vormitav. Tegin pätsid, paneerisin jahus ja küpsetasin kuumal pannil õli sees.
Sõime siis hapukoorega (nagu ka enne mainisin).

Pudruküpsised

2010-11-20T15:45:00.005+02:00

Mõnikord keedab potike putru liiast.... Siis teen küpsiseid.
Seekord katsusin huvi pärast kaaluda kui palju midagi oli...

Vaja läheb:
~560 g putru

50g võid
50 g jahu
50g suhkrut (eks oleneb kui magus pudru on tehtud ka muidugi)

1 muna

Külma või, jahu, suhkru tegin sõrmedega pudiks (puruks). Muna segasin pudruga ja siis ühendasin kõik omavahel. Kui mass on liiga vedel, tuleb juurde lisada jahu.
Mass peaks olema selline, et saab ahjuplaadile väikesed pätsikesed panna. Pätsid võib üsna tihedalt üksteise kõrvale panna, sest laiali nad ei vaju.

Küpsetasin 200-kraadises ahjus ~30 minutit

Sellest kogusest sain ~50 pätsikest.

Munakoksutus ja šokolaadiruudud

2010-11-18T23:33:00.006+02:00

Isadepäevaks tuleb ikka isadele head meelt valmistad, eks :) H soovis šokolaadikooki.. sama, mille sai ka sünnipäevaks... Ursula oli suur abiline - vajaliku arvu mune koksutas katki täiesti suurepäraselt. Natuke aega tagasi läks ikka munakoori ka kaussi... aga nüüd mitte. Harjutamine teeb meistriks tõesti :)

Retsept ikka nami-namist. Vormi määrisin küll võiga ja puistasin peale riivsaia (suvel mannat) - ei pea küpsetuspaberiga jahmerdama. Pähkliteks läksid india pähklid (minu lemmikud :p)

Koperin retsepti siia samuti.
Vaja läks:

200 g võid

200 g tumedat 70% kakaosisaldusega šokolaadi

3 keskmist muna

250 g suhkrut

100 g nisujahu

100 g hakitud kreeka pähkleid

0.5 tl soola

0.5 tl vanilliekstrakti

Sulata või ja šokolaad vesihaudes.
Klopi munad ja suhkur elektrimikseriga vahule. Lisa sulanud šokolaadi-võisegu ning sega ühtlaseks.
Lisa jahu, sool, hakitud pähklid ja vanilliekstrakt, sega täiesti ühtlaseks.
Kalla tainas vormi ning küpseta 170kraadises ahjus 30-35 minutit, kuni kook pealt kuiv tundub.
Serveeri soojalt või lase vormis jahtuda, siis tõsta vormist välja ning lõika tükkideks.

NB! Õiged brownied on pealt veidi kuivanud ja pragunenud, seest aga kohati veel niisked!

Issi (kingiks saadud särgiga) ja tütred :)

Täidetud torud

2010-11-03T22:50:00.008+02:00

H läks nimekirjaga poodi. Helistab poest ning kurdab, et kandilisi pole, on ainult torud. Et palju võtab. Mina olen suur kohupiimasõber ja arvasin, et võtku siis torusid ja võib 2 pakki ka võtta. Kodus selgus, et H rääkis hoopis pastast... Et lasanjeplaate polnud, olid vaid canellonid... (Kohupiima unustas üldse osta).

Suvel korra täitsin pastatorusid. Ja ajasid mu tigedaks. Toit ei tulnud tookord välja ka veel lisaks. Mõtisklesin, et mille pärast on sellised asjad loodud!?!?!? Seekord toit õnnestus. Järgmisel päeval külmalt oli samuti mõnus. No nagu lasanje, aga vahvama välimusega. Ahjus olemise aeg ka lühem. Kui järgmisel korral cannelonid mu koju satuvad, ma väga ei pahurdagi vast...

Üsna lihtne (tavaline) aga hästi maitsev kooslus tuli ka seekord (lasanjele olen ka sama täidise teinud. Ei söö nii tihti, et oleks tahtnud midagi erilisemat katsetada). Iga kord kui makaronidest vormitoitu teen, mõtisklen, et miks nii palju peab vaeva nägema ja üle küpsetama koostisosi... Kui saab ka lihtsalt pastat kastmega :)

Vaja läks:
Juustukaste:
2 spl jahu
3/4 l piima
175 g juustu (meil oli Atleet)
soola

Segasin jahu vähese piimaga, lisasin ülejäänud piima. Keetsin ja segasin kuni kaste paksenes, lisasin ka soola. Panin juurde juustu, segasin kuni oli sulanud.

Täidiseks:
500 g hakkliha
paar sibulat
küüslauguküüs
tomatipastat
soola
pipart
majoraani
õli
või

Kuumutasin õli-või segus sibula, hakitud küüslaugu. Seejärel lisasin hakkliha ja pruunistasin. Juurde läks tomatipasta, maitseained. Hautasin. Jahutasin.

Karp pastatorusid (mul päris kõik vormi ei mahtunud. Seega ka täidist ei tulnud terve karbi tarbeks)
175 g riivitud juustu
parmesani

Täitsin torud täidisega, asetasin võitatud vormi. Valasin peale juustukastme. Peale sättisin riivitud juustud. Katsin vormi fooliumiga, küpsetasin 200-kraadises ahjus ~30 minutit. Eemaldasin fooliumi ja lasin pealt natuke pruuniks tõmbuda (pöördõhk, pealtküpsetusrežiim).
Natuke aega seisis, siis asusime sööma.

Ja nami-namis selleteemaline kooskokkamine! :)

Soolakoorikuga leib... ja üks kaste kah

2010-10-28T23:25:00.009+03:00

Meie leiva juuretisepoeg elab ka Ursula hea sõbra ema hoolitsevate käte all. Ja nagu ikka juhtub, tuli leivategu jutuks (mu sõbrannaga küll, kes on juhtumisi sõbra ema :D). Ursula sõbra Aksli vanavanaema ema oli leivale pannud peale jämedat soola, et kerkides teki külge ei hakkaks. Mõneks ajaks vahetavad mu leivad seemnekatte soola vastu. Tõesti mõnus vaheldus! Kellele meeldivad soolakringlid, nendele peaks samuti selline lahendus sobima. A vanavanaema oli lapsepõlves sellist koorikut VÄGA armastanud!

Taigna sisse olen viimasel ajal jälle jahvatatud koriandriseemneid pannud.

Leivajäägid lähevad tihti ka lihakastmete sisse. See on jälle minu vanaema pärand. Teeb mõnusaks tummiseks ja lisab loomulikult head maitset!

Üks pildinäidis hiljutisest kastmest..

Kaste muidu selline:
Raguukondid

sibul

porgand

tomat

vesi

leib

sool

pipar

Pruunistasin raguukondid pannil, panin potti. Kuumutasin rasvas porgandid ja sibula, lisasin tomatisektorid... Lisasin lihale, valasin peale kuuma vett. Hautasin kuni liha valmis. (Vahepeal lisasin soola ka...) Panin lisaks leivaviilud, need hakkavad ajapikku ise kastmes lagunema... Aitan kahvliga vms tavaliselt lagunemisele ikka kaasa ka.

Sõime keedukartulitega, järgmisel päeval lõunaks tatraga :)

Pildil muide, leiva all, mu esimene katsetus kangastelgedel :)

Liblikas

2010-10-25T22:54:00.002+03:00

7-kuuseks saanud pesamuna auks katsetasin liblikatorti.

Vahele läks kohupiim ja kõrvitsamoos (õunte-sidruniga). Hädasti on mul aga vaja ilusat tordialust :)

Jänku Jussi kartulikrõpsud

2010-10-19T21:12:00.004+03:00

Kas on kedagi, kes ei tahaks olla niisama tark kui Jänku Jussi isa Mihkel? Või ema Ellen? :)

Jänku Juss õpetas kartulikrõpse tegema. Tuli järgi proovida. See osa on Ursula lemmikosa. Vähemalt seda nõutakse tihti vaadata.

Kartulikrõpsude tegemine:
Koori kartul ja viiulta õhukeseks-õhukeseks. Lao liistud ahjuplaadile ning aseta 180-kraadisesse ahju. Õli lisada pole vaja :) Küpseta kuni on pruunid. Maitsesta.

Jah, täitsa mõnusad krõpsud said!

Kõrvitsapontšikud

2010-10-14T00:34:00.003+03:00

Ajakirjas Toit&Trend (sept-okt 2010) on kõrvitsapontšikute retsept. Loomulikult tuli ära proovida. Esiteks pontšikute endi pärast... olen mõlgutanud mõtteid, et millalgi võiks teha.. aga et kuidas täpselt jne.... No ja kõrvitsale jälle üks põnev rakendus! Ajakirjas oli väljatulekuks 10-12... meil oli pärast küpsetamist laual 23 :) Klaas, mida kasutasin on diameetriga ~6cm. Ajakirjas olid aga ägedad lillekujulised.. Pontšikud olid maitsvad. Tunduvalt teistsugused kui Kentmanni tänavast saab. Põnevamad. Teinekord proovin veel... Aga et rohkem kõrvitsa maitset tunda oleks, jätan ehk pähklid välja.

Retsept selline:
6 dl (420 g) jahu
60 g väga peeneks jahvatatud metspähkleid
2,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
maitseained: 1 tl soola, 1 tl kaneeli, 0,5 tl muskaati, 0,5 tl ingverit
~120 g kõrvitsapüreed*
0,5 dl piima
0,5 dl hapukoort
1 dl (85 g) suhkrut
2 muna
60 g sulatatud võid
frittimiseks õli

Kõik ained olgu toasoojad!!!
Sega suurem kogus jahu, sool, küpsetuspulber, sooda ja maitseained.
Eraldi kausis sega kokku ülejäänud ained. Sega kõik kergelt kokku (ära üle sega).
Puista lauale ports jahu, vala taigen peale, sõtku mõned korrad. Puista pätsile jahu ja rulli 1,5cm paksuseks plaadiks.
Lõika joogiklaasi abil ümmargused pätsid, viinapitsi abil tee keskele auk. Ülejäänud taigen rullida vormida samuti.
Kuumuta potis õli (vähemalt 5cm jagu), küpseta mõlemalt poolt.
Nõruta pontšikud köögipaberil ja veereta (hakitud pähkli-) suhkru-kaneeli segus.

*kõrvitsapüree tegemiseks väga asjalik link

Ja see ajakiri meeldib mulle üldse VÄGA!!! :)

Mõned ampsud...

2010-10-14T00:05:00.005+03:00

Hetk arvuti taga... jagan suupisteid... Käiku läksid kilud ja tursamaks.

1. Hästi kiire...

Vaja läks:

1 lavašš

sulatatud juustu

100 g vürtskilufileed (või vähem/rohkem... oleneb kui soolast ampsu on soov teha)

Määri lavašš sulataud juustuga, aseta peale kilufileed, keera lavašš rulli, lõika tükid. Aseta ahjuplaadile ja siis 200-kraadisesse ahju. Küpseta kuni servad on pruunikad... Soojalt on head ja ka jahtunult. Soojalt on natuke soolasemad :) Aga mina eelistan muidu ka soojalt neid.

2. Tursamaksasalatiga tuuletaskud

Tuuletaskud valmistasin selle retsepti järgi. Sain 39 pisikest tuuletaskut. Kopeerin retseptist kogused siia ka. Mulle sobis selle retsepti puhul või ja munade kogus.
1.5 dl(140 g)

vett 50 g võid

0.25 tl soola

1.5 dl (105 g) nisujahu

2 muna

Tursamaksasalatist jagus grammipealt :) Salatisse läks 1 karp tursamaksakonservi, 2 keedetud muna (kahvliga katki hakitud), 1 keskmine sibul (hästi peeneks hakitud). Minumeelest sobis täidiseks ülihästi!

Leiva sees....

2010-09-04T16:15:00.002+03:00

Kas teil rosin šokolaadis on leiva sees olnud? No meil nüüd oli :) Väga hea! Ma ei viitsinud toast rosinakotti tuua... ja panin väiksele rosinahulgale lisaks mõned peotäied rosin šokolaadis. Pildil piilub vist 2 sellist kommikest välja.. aga neid oli hea leida.

Ükspäev olime loovad....

2010-08-26T22:42:00.009+03:00

Kuna aiamaal olid maas ka sibulad, siis tahtsin ära proovida neist patsi punumise. Googeldades kõige otstarbekam õpetus tundus olema Toidutare foorumis siin (pagarikassi postitus) Umbes-täpselt nii tegingi...
Selline puhastamata sibulate patsike tundus vahva nässakas.. Aga otsustasin siiski ta korrektseks teha. Järgmisel aastal suurem sibulapeenar! Otsustatud! :)

Toitlustuskohas, kus mu ema töötab, läksid katki vahvad toolid. Ja osa toolipealseid saime endale. Ema pakkus, et need võiks kinnitada paekivi-lavatsile... samuti on mõnus nendega lihtsalt murul või trepil istuda. H arvas, et võiks pakkude peale kruvida. 2 tooli saidki sellised! Kõrgus on mõnus. Kuigi pildilt võib mulje jääda, et sobilik lastelauda...

Ja osalt seetõttu, et Nami-namis on täidetud köögiviljade kooskokkamine ning suuresti seetõttu, et H-le meeldivad täidetud köögiviljad... sõime õhtusöögiks pärast loomingulised olemist ;) neid. Täidist jäi üle ja uuristasin mõned tomatid samuti. Muidu on viimased täitmised me lemmik olnud kanahakkliha-juustu täidis.. Siin segahakkliha-riis. Hakkliha polekski pidanud vist enne läbi praadima... aga seekord läks nii. Ja tomatit ma järgmine kord maitsestan ka enne täidise lisamist. Kuna kasvuhoonet meil veel pole, siis külakostiks toodud tomatite üle on meil suurim heameel!

Amarettokreemiga... Kiirelt ja maitsvalt

2010-08-19T00:10:00.008+03:00

Pesamuna sai 5 kuud vanaks. Plaanisin kohupiimakooki.. jube isu selle järgi viimasel ajal... Aga kuna tundus, et aega selle kokku segamiseks-küpsetamiseks ei kipu tekkima, tuli väikesele pidulauale "Onu Tomi onnike"(seekord täidiseks kohupiim+vahukoor+vaarikamoos). Vist 10 minutit läks kõige rohkem koogi kokku panekuks... No ja lisada siis hilisem vahukoore vahustamine.
Koogi tegemisel osutus asendamatuks meie majapidamisse sattunud Amaretto-maitseline kohvile mõeldud siirup. Alguses lisasin sortsu, et küpsiste immutamiseks kasutatud "maapiima" maitset varjata.. (immutasin, sest külmkapis seismisaega polnud väga palju jäänud). Ja kui vahukoort vahustasin, lisasin ka sinna sekka törtsu. Tundus, et röstitud mandlitega kaunistatud koogile sobiks see hästi :) No nii oligi!

Mandlid said aga koogile valitud seetõttu, et linnud on me marjapõõsad jm tühjaks söönud... ja uudishimulik naabripoiss õhkas, et talle mandlid väga maitsevad kui neid mu köögiriiulis nägi. Lubasin millalgi koogi peale panna ja sel viisil neid talle pakkuda. Mõeldud-tehtud!

Igatahes.. teinekordki maitsestaksin vahukoort selle siirupiga!!!
Küpsiste maitse (Kalevi teeküpsised) on aga nii tugev... Need vist natuke varjutasid seda Amaretto-maitset. Aga põnevam oli vast ikka kui niisama :)

Ja nüüd väike demonstratsioon sünnipäevalapse jõu- ja ilunumbrist :D

Maitsev lehtsalat

2010-07-21T23:48:00.004+03:00

Kui mitte iga päev, siis üle päeva sööme sellist salatit küll. Küllastust imekombel veel pole (vähemalt minul... ja mina teen ju süüa :D). Noored salatilehed on nii head!
Sellist kastet tegid vist naised ühes köögis ühel mu lapsepõlvesuvel. Siis nad rääkisid, et lapsed seda süüa ei tohi, et äädikas pidavat vere paksuks tegema. Siis ma pelgasin... aga natuke sõin ikka. Nüüd, täiskasvanuna, lasen hea maitsta :D

Pesen salatilehed, nõrutan ja panen kaussi. Valan peale suhkrut, törtsu hapukoort ja lahjendatud äädikat. Ja siis segan läbi. Süüa kohe! (Kogused enda maitse järgi).

Sobib lihasöökide kõrvale. Aga sõime ka lõhe kõrvale...

Ja kui niisama näkitsedes tundub lehtsalat mõru, siis selle kastmega kaob ka mõrudus.

Võised redised ja porgandid

2010-07-18T23:00:00.005+03:00

Viimasest redistest ja harvendatud porgandipoistest sai hea kanafileekõrvase. Ka niisama söömiseks oleks mõnus olnud!

Redised viilutasin, porgandid niisama (järgmisel päeval suuremad ka tükeldasin) pannile või sisse... kuumutasin seal kuni olid küpsenud. Süüa soojalt.

Redistega läks hästi. Mõned kasvasid ikka väga suureks ka. Ja tegime katse harvendamisega. Kuna IGAST seemnest sai redise, oli nii kahju harvendada... panime siis välja kistud redised kohe uuesti mulda. Kastsime hoolega.. alguses tundus, et oli tühi töö - lehed läksid kollakaks... aga pärast läksid ilusaks tagasi... ja saimegi rohkem rediseid. No päris igast taimest suurt redist ei saanud... aga katse õigustas end.
Järgmisel aastal olen targem - panen ühe seemne korraga... ja külvan porganditega ühele vaole (nagu hiljem kirjandusest lugesin soovitust). Nii kahju oli ka tühja vagu vaadata. Nagu ruumi raiskamine oli :)
Seemnepoes päris täpsed teavet ei saanud, millal siis uuesti külvata võin.. ei tea kas läheb uuesti külvamiseks.
Porgandid aga teevad rõõmu. Ja ka neil olid head seemned. Nüüd jään ootama, millal porgandid suured on. Järgmisel aastal kindlasti rohkem porknaid maha panna! :)

Osavad pisikesed sõrmed

2010-07-17T00:52:00.006+03:00

Olime ühel järjekordsel suvesünnipäeval... kartulisalati tegemise toimkonnas. Koorisime kartuleid jaUla tahtis ka appi tulla (oleks imelik kui ta poleks tahtnud aidata :). Võtsin ta sülle, mõeldes, et las laps vaatab... Ula haaras kartuli ja varsti imestasime, et kartul ongi koorest vabastatud. Pisikeste sõrmekeste abil. Ja siis võttis ta järgmise. Ise seletas, et "ta ei saa noaga koorida. Nuga teeb talle ju plaastri."
Kui kartulid said kooritud, siis oli selge, et munade koorimine peab jääma Ulale... Seda oli ta varem ka edukalt teinud.
No ja siis kurgid andis purgist loomuliklut tema.
Väga hea salat sai. Söömise ajal oli mida meenutada :D Hiljem lugesin viimast Oma Maitset, kus Daana Ots kirjeldas talle usaldatud ülesandeid kartulisalati tegemise juures olles. Ei tea kui palju mälestusi Ulale sellest jääb. Aga ega see nüüd viimaseks salatiteoks jää.

Paar pärlit veel viimastest päevadest ( et need sügise poole kodus õigesse kohta ümber kirjutada)
Ursula istub trepil, vajutab kintsul olevale punasele täpile ja arutab..."ei tea, kes on hammustanud... mõni sääsk või mõni krokodill või..."

Järva Teataja kaanel on pilt luukere peaga... Ula näitab näpuga: "Pandakaru."

Maasikatega tordikesi...

2010-07-09T14:45:00.005+03:00

Hetkel on täiesti erakodne aeg - mõlemad lapsed magavad ja mul on suvilas internett... :)
Panen üles 2 maasikatega torti... Et midagi vahelduseks postitada.. ja samas on ka namis maasikatortide kooskokkamine. Üldiselt selliseid hetki on vähe... ja seetõttu ka postituste vähesus.. Aga kes ikka suve arvuti taga veedab :p

Esimene (rulltort) kaasa võtmiseks Ula ristiisa ülikooli-lõpetamise-grillipeole... ja teine mu enda sünnipäevaks.... Biskviit maamunadest, sees kohupiima-vahukoore segu ja vaarikamoos, peal vahukoore-toorjuustu segu.. ja maasikad.

Maasikaid saab nüüd enda peenrast... Esimest korda elus on me pisikesel perel päris oma aiamaa ja maasikapeenar...

Peenramaast ja suvilast tahaks veel kirjutada... aga ehk sügise poole.. kui on teada kui osavateks me algajate rohenäppudena osutusime :) Kasutan seni igat rahulikumat hetke umbrohu eemaldamiseks :) Lähengi jälle!

Tõhusad seemned

2010-06-03T18:06:00.003+03:00

Mulle maitsevad seemned leiva sees... Aga viimastel kordadel olen seemneid pannud ka leiva peale... Sest avastasin, et nii saan lahendada igakordse leivakergitamise probleemi - tekk, mille sees leibasid kasvatasin, sai alati taignaseks ja leivakesed ise krobelise-rikutud pinna. Tänu seemnetele enam kerkiv leib teki külge ei kleepu :)
Ostsin ka kanepiseemneid, sain soovituse, et on head leivas. Tõesti mõnusalt krõmpsuvad. Ja namist nendega seonduvalt veel järgmise soovituse - jahvatada neid... et seemnetes sisalduvad kasulikud ained ikka organismi ka läeks, mitte ainult sealt läbi. Jahvatasin siis nii natuke, et krõmpsuvat oleks ka hamba all. Meeldib!
Rosinaleivale puistasin peale seesamiseemneid. Vat nende maitse on samuti hea koos!!!

Mu blogi vist sai kah juuni algusega 2 aastaseks... Aitäh lugejatele ja kommenteerijatele :)
Praegu on leivategu ilmselt ainus asi, mis nõuab pikemat köögis toimetamist (kuigi ka see aeg on ju jagatud ja korraga kaua ei pea mässama). Niikaua kuni pesamuna pole juba iseseisvam, ma oma närvide säilitamiseks pikka valmistamisaega nõudvaid sööke ette ei võta. See polegi kõige hullem kui sooja sööki väikese inimese vajaduste rahuldamise tõttu ei saa süüa... Kõige rohkem häirib just see kui rahulikult oma mõtetes ei saa vaaritada. :) No aga mõne aja pärast toimetame siis piigadega juba 3-kesi :D

Pildil seesamiseemnetega rosinaleib, päevalilleseemnetega "tavaline" ning päevalille- ja kanepiseementega leib (sees ainult viimased).

Uus leib...

2010-05-20T21:15:00.005+03:00

Meie koduleib on nüüd teistsugune. Vahepeal arvasin, et meie ahjuke on läbi. No alumine kütteelement (või kuidas iganes seda nimetatakse) lakkas töötamast. Ilmselt leiva küpsetamise tõttu. Viskasin leivale vett ahju ja eks see oli vastumeelne. Rohkem sellist rumalust ei teeks...
Kui arvasin, et kodus enam leiva teha ei saa, küpsetasin ema ahjus. Kääritasin-sõtkusin-kergitasin kodus, siis tuli ema autoga leibadele järgi (õues oli veel külm)... ma jalutasin lastega ema juurde ja küpsetasin seal. Küll tuli hea leib!!! Vetruv ja õhuline ja koorik oli mõnus ning pronksiläikeline.
Järgmine kord proovisin kodus küpsetada ja panin ahjus keerdõhu, nii et külgmised kütteelemendid andsid kuuma. Kuna polnud kindel, kas nii leib välja tuleb, mõtlesin katsetada ka temperatuuriga. Küpsetasin 20 min 240-kraadi juures, pintseldasin veega ning siis keerasin 180-kraadi peale. Võtsin tunni aja pärast välja. Muidu olin, nagu A.Maksani õpetuses, iga natukese aja tagant temp. alandanud ja pintseldanud. Leib tuli jälle suurepärane. Ja nüüd ma nii teengi.
Üks muutus tuli ka jahuga. Meie maja kõrval Säästukas enam Veski Mati jahu ei müüda... On Kalewi rukkijahu. Ja selle jahuga leib meeldib mulle väga!!! Vähemalt praegu. Ilmselt jahu tõttu ongi koorik mõnus ja sisu õhuline. Selliseid õhumulle varemates leibades vähemalt polnud.

Viimane kord tegin 2 rosinaleiba ja ühe tavalise, mille peale panin seemned. Ühe rosinaleiva pidin andma emale, teist palus Ula... Mõlemad said aga ruttu otsa (ema saab järgmine kord oma jao :), sest sattus suurem hulk külalisi läbi käima. Rosinaleivale sobis imehästi kuusekasvudega või! Magus rosin ning hapukas kuusekasv on koos suurepärased!

Kevadine sünnipäev...

2010-05-19T23:26:00.007+03:00

Vahepeal tegin paari head asja, mida soovitaksin :)

Rabarberikook

Naadipirukas

Leiba ja muud ka... aga meie pesamuna sai vahepeal 2 kuuseks. Emal olid vabad päevad ja läksime maale.. tegime sauna ja pidime grillima.. no et siis kohe siuke sünnipäev oleks kujunenud. Sauna sai... ma polnud nii ammu saanud saunas mõnuleda ja vihelda. Seekord sain!!! Grillida ei saanud, sest vihma hakkas sadama.. kana vamis emal ahjus...

Torti asendas "Lihtne šokolaadikeeks" "Kelmikad keeksid" raamatust. Sees olid päevalilleseemned, šokolaad ja lisaks panin ka rosinad. Seemned olid täitsa põnevad! Tegelikult ka :) Natuke mahlasem oleks ehk võinud olla, seepärast retsepti siia ei kirjuta.. Esimest korda sõime ka nõgesesuppi. Mõnel põnevamal viisil tahaks seda veel proovida... Järgmisel hommikul praadis ema saia, mida sõime maasikamoosiga :D Midagi muud polnud süüa.

Kiire lõuna skumbriaga

2010-04-28T15:01:00.003+03:00

See nüüd mu lemmik kiirsöök kodus.. :)
Ehk siis tatar, skumbria tomatis ja sulatatud juust (Merevaik tavaliselt). Mõnikord söön tatra asemel makaronidega... Ema ütles kunagi, et tal on hakanud kah aegajalt sellise koostise järgi isutama. Ehk aitab kellelgi veel kõhu täis saada :)

Aga jah... kui skumbria konservkabis kahvliga purustada ja siis toidule peale tõsta on maistev kaste olemas.

Kalapulgad

2010-04-27T14:58:00.004+03:00

Paar kuud tagasi tegin kartuliputru ja millegipärast hakkas isutama, selle kõrvale, kalapulga järgi. Olin siis veel rase... no ja eriti siis ei tahtnud poolfabrikaate tarbida (ja muidu ei isuta ka... pelmeene oleme ehk aegajalt ostnud). Aga H läks poodi ja tõi kalapulgad ära. Paraku oleme pärast seda ka neid kodus söönud. Nii.. nüüd sai pihitud :) Aga süües mõtlesin, et saaks ju ise ka teha...

Eile tegingi...

Vaja läks:

Pangasiuse fileed (sulatatult)

1 muna

riivsaia

soola

pipart

Lõikasin filee ribadeks, kastsin muna-soola-pipra segusse, siis riivsaia sisse.. ja siis kuuma õliga pannile.

Välimus pole ehk nii sirge ja sümmeetriline kui karbist võetutel.. Aga värv tänu praadimisele nagu päris.. Ja maitse kalasem kui kunagi varem :D

Tegelikult pulgad tegin ainult lapsele... Meie sõime suuremaid tükke. Aga ehk rohkem ei tule mõtet pähe osta neid poest. Kuigi Vietnam on päris kauge koht kalalt tulemiseks...

Kilukaste

2010-04-18T22:29:00.003+03:00

H saab üsna tihti kingituseks (?!) eriti suures koguses vürtsikilu. Ja siis teeme alati Jannsoni kiusatust. Meie üks lemmikroogadest. Aga kuna praeahi on otsustanud streikida, siis seda teha ei saa.... Eelpool mainitud toidust inspireerituna valmis kilukaste. Valmib kiiremini, maitseb aga ikka hää. No keedukartul pole seda mõnusat mekki juurde saanud, mis ahjus tehtult... aga kartuli saab ka kastme sisse katki vajutada :)

Vaja läks:
puhastatud vürtskilu
sibulat
35% rõõska koort

puljongit (kasutasin Herbamare ürdipuljongikontsentraati ja vett) kuumutamiseks võid ja õli

Sulata või pannil õli sees, lisa tükeldatud sibul. Kuumuta kuni viimane on klaasjas. Haki vürtskilu väiksemateks tükkideks, lisa pannile ja kuumuta läbi. Lisa puljong ning rõõsk koor. Kuumuta läbi.

Süüa keedukartuliga.

Leivaküpsised

2010-04-15T17:07:00.005+03:00

Viimased leivajupid kipuvad meil hirmus kõvaks minema... et noaga on eluohtlik läheneda.. Siis olen veel lõigatavad leivajupid ribadeks lõiganud ning lasknud lõplikult kuivada. Meeldib küpsise asemel näksida kõigile meie pere näksimisfanattidele :)

Mitte et see idee nüüd väga originaalne oleks.. :)

Kevadine tordike

2010-04-15T15:43:00.004+03:00

Pere väikseima 1. kuu täitumise puhul sai selline kevadine tordike. Kuna meil ahi katki, siis ostsin poest biskviidi (loodan, et seda enam tegema ei pea...). Tädis sai väga tagasihoidlik- üks kiht ploomipüreed, teine hapukoort. Biskviiti niisutasin sõstramahlaga... Kaunistasin vahukoore-kohupiimaga ning martsipaniga.

LIhavõttemagus

2010-04-05T16:43:00.004+03:00

Esimese ülestõusmispüha puhul käidi meil külas mune koksimas. Sõime liha asemel küll rohkelt kala (ahjulõhe, soolatud lõhe, heeringapasteet). Ära koksitud munadest tegime munavõid, mida sõime jänkukuklitega. Aga magusat ikka ka! Pashat(pilt sai kahjuks juba pimedas tehtud) ning munakujulisi Domino-trühvleid.

Pasha retsept see, mis eelmisel aastal paremaks osutus. Sel aastal sai magustoit valmis aga ricottast, sest poest kohupiima enam ei saanud. Võid läks seetõttu 200g ning lisaks ka törts 20% hapukoort. Mandleid oleks võinud rohkem panna. Sööjatele, tundub, maitses (vanaema kiitis küll mitu korda :).
Kaunistuseks martsipanist kujukesed.

Külmkapi pärmitaigen

2010-04-05T16:11:00.004+03:00

Olin lugenud, et pärmitaigent saab kergitada ka külmkapis... aga tundus veider ja ebavajalik... Ühel päeval sirvisin Ida Savi "Saiad, pirukad, koogid" raamatut ning avastasin ka sealt sellise tegemisõpetuse. Kuna köögis saan toimetada praegu vaid siis kui lapsed magavad, tundus hea põhjendus selle katsetamiseks. Et siis õhtul kui maja juba vaikne, panin taigna külmkappi ja hommikul küpsetasin.

Tegin täistera nisujahust kukleid. Pühade puhul jänesekujulisi. Vahva idee nami-nami foorumist (originaal-jänesed Pirkka lehelt).
Kogused võtsin jahupakil olevast retseptist.

Vaja läks:

0,3 l külma vett

425 g grahamjahu

2 tl suhkrut

1 tl soola

1,5 spl õli

25 g pärmi

Külmkapis kergitamiseks mõeldud taigna tegin nii:
Panin kaussi jahu, soola. Pärmi hõõrusin suhkruga vedelaks ning lisasin külmale veele. Samasse panin ka õli. Ühendasin vedeliku ja jahu ning sõtkusin taigna.
Mina teen juba tükk aega pärmitaigent mikseriga. Ehk siis niristasin vedeliku jahule juurde, samal ajal kui taignakonks juba tööd tegi ning lasin masinal taigna segada. Taignapalli katsin õhukese kihi jahuga, asetasin kaussi (kausi põhja ka natuke jahu). Kausile panin peale toidukile. Ja siis külmkappi. Hommikuks (~8 tunni pärast) oli taigen kerkinud.

Seda meetodit kasutan ilmselt veel. Sest hea, kui saab asju ette ära teha!
Pärmi vedeldasin suhkruga, sest polnud kindel kas külmas vees pärm lahustub. Muidu sellist moodust enam ei kasuta. Pärm teeb oma töö paremini ära kui puutub võimalikult hilja suhkru-soolaga kokku. Tavaliselt segan need jahu sisse!

Kuklite vormimise kohta veelniipalju, et tegin kakukesed. Eraldi rullisin pika riba, millest lõikasin jupi, tegin sälgu sisse (jänese kõrvad) ja asetasin kuklile. Silmadeks rosinad.
Siis panin ahju sooja (180-kraadi) ning asetasin ahjuplaadi vormitud taignaga pliidile kerkima. Mõned rosinad kukkusid ära kerkimisega, mõned küpsemise käigus. Aga kõik sai tagasi torgatud!
Küpsetasin ~15 minutit. Siis pritsisin kuklid külma veega üle ja asetasin peale rätiku. Nii kauaks kuni jahtusid.

Head kuklikesed said!

Roosad ampsud

2010-04-01T22:48:00.005+03:00

Meie pere on nüüd 4-liikmeline :) 13.märtsil sai see lõpuks teoks! Ehk siis varsti on mul köögis 2 tüdrukut abiks. Kuigi praegu on söögitegemine selline aja sobitamine... Aga ühtteist oleme ikka söönud :) Näiteks selliseid roosasid asju...

Mustasõstrajäätis. Idee nami-nami jäätiseteemast. Retsept algselt jõh vi ka-kohupiimaparfee.Meil valmis see jäätisemasinas, munakollast ega vanillisuhkrut ei pannud, jõhvikate asemel mustasõstramoos. Suhkrut ei lisanud. Moos on kestadeta.

Kuna muna baasil jäätise tegemine on aja puudumise tõttu raskendatud, siis katsetame teisi retsepte. Ja miks mitte teha ka teinekord kohupiimapastaga.

Hapukoorekook.
Seda ma leiutasin käigupealt ise... Kuna kodust välja ei saanud.. kapis ootas realiseerimist vaarikamoos ning magusaisu tuli peale. Tekstuur meenutas veidi toorjuustukooki... Tahan seda kooki katsetada veel.. nii, et jahu ei pane täidisesse. Seekord igaks juhuks panin. retsept läks aga siia juba üles, et teaksin järgmine kord enam-vähem koguseid.

Põhja jaoks:
1/2 pk võid
3 spl suhkrut
4 spl kuhjaga jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 spl vett

Näpi ained (va vesi) omavahel puruks, lisa vesi ning sõtku taignaks. Aseta ahju kuumenemise ajaks külmkappi.

Täidis:
~250 g hapukoort
~4 spl vaarikamoosi
1 muna
2 spl jahu

Sega kõik omavahel.
Suru taigen koogivormi (20cm). Küpseta põhja kuni enam ei läigi. Vala täidis sisse ning küpseta ~30 minutit kuni täidis enam ei võdise ning ääred on natuke pruunid. Temperatuur ahjus oli 180-kraadi.

Elagu pisikesed roosad tüdrukud!!! ;)

Läätsed-kana pastaga

2010-03-07T15:19:00.005+02:00

Et igaks juhuks saaks võimalikult lihtsalt ja kiiresti toidu valmis (ikkagi 40 nädalat juba täis.. ei tea millal tegudeks läheb ;) haarasin poest kanafilee tükid ja sinihallitusjuustu.... Et midagi saab ikka teha...
Tuli välja minuarust väga maitsev söömine! Just tänu läätsedele! Mille alguses nii värvi pärast tahtsin lisada... aga just need tegidki toidu nautimisväärseks! Selline pähkline mekk või kuidas öelda... Või siis lihtsalt mõnus läätsene mekk :) Kui muidu sellised vaatan-mis-kätte-juhtub-söögid jäävad ühekordseks tegemiseks (järgmistel kordadel on jälle uued asjad ju käepärast.. :), siis arvan, et seda teen küll veel.

Vaja läks:
täisteraspagette
rõõska koort (35%)
sinihallitusjuustu
punaseid läätsi
kanafilee

Prae kanafilee, lisa rõõsk koor ja murenda sinihallitusjuust. Lase juustul sulada.
Keeda samal ajal läätsed ja teises potis spagetid.
Kui kõik valmis, sega omavahel kokku. Jätku leiba!

Kodujuustust head ja paremat

2010-03-02T17:13:00.003+02:00

Tükk aega tagasi tegime raeliseerimist vajavast kodujuustust Kodujuustuvormi rosinatega. Retsepti leidsin jälle tänu Nami-nami otsingule... Hea magustoit. Sõime vist nii piimaga kui ka näppude vahelt koogina.

Ja kui külastasime Eha-Kai kohvikut (miks ja millal?) saime seal imehead kodujuustu-sibula pirukat. Leidsin vist üsna õige retsepti Sille blogist. Maitsev nii soojalt kui ka külmalt. Ja selle kohta kordaksin veel - et tõesti hea! Nagu Sille kirjutab, tilkus ka minu lahtikäiva vormi vahelt võid küpsemise ajal välja... Järgmine kord teen mingis muus vormis!!! Sellist suitsu pole ammu mu köögis olnud :) Kordamisele läheb kindlalt!

Kaeraküpsise tort EV92

2010-02-26T10:10:00.004+02:00

Küpsisetort sai valmistatud enda küpsistest. Ise küpsisetordi jaoks küpsiste tegemist olen tükk aega mõtelnud. Seekord oli põhjust see ära teha. No et sissesöödav oleks ikka puhas ja maitsev.
Täiesti imelisi torte EV92 puhuks näeb Nami-nami selleaastasest torditeemast. Minu oma kujunduslikult nii vägev šedööver just pole...

Kaunistuseks tegin martsipanist riba justkui seelikumustrist :) Sees kaeraküpsised kohupiimaga ning ümber krõbedad karamellised kaerahelbed. Maitsed sobisid omavahel hästi. Ehk siis rõhutan martsipani peal ja kaerahelbeid tordi ümber.

Vaja läks:
kaeraküpsiseid
500 g kohupiima
2 dl rõõska koort (35%)
suhkrut
vanillisuhkrut
pohlamoosi
alõtšamahla

kaerahelbeid
võid
suhkrut
2 dl rõõska koort (35%)
150 g toorjuustu
martsipani

Valmistamisviis traditsiooniline- küpsised immutasin mahlas, ladusin kihi, sinna peale kohupiima-vahukoore vahu (mikseriga segamini). Järgmine kiht jälle küpsised, moosiga. Ja nii kuni koostisasjad otsas. Ja siis külmkappi tahenema! Mul seisis ~20 h vist.

Kaerahelbed kuumutasin pannil võiga, lisasin suhkru ja segasin kuni nad omastasid kuldse värvi. Ja siis lasin jahtuda.

Katteks vahustasin toorjuustu ja rõõsa koore suhkruga. Katsin küljed ja pealt ning asetasin martsipani ning kaerahelbed.

Kaunistasin tordi vahetult enne söömist, et kaerahelbed pehmeks ei läheks. Järgmise päevani seisnud tüki kaerahelbed aga polnud ka niiskeks läinud.

Tegin tordi ühe suure leivavormi sisse... ja parajaid tükke sai sellest 12.

Igaks juhuks tegin martsipanikringli ka.. et kui tort kuhugi ei kõlba :) No ja magusat sai natuke liiga palju.

Kaeraküpsised kaht moodi

2010-02-26T09:44:00.004+02:00

Ostsin mõnda aega tagasi kaerajahu... ja see ootas oma õiget aega :)
Et valmistada EV92 puhul küpsisetorti, said valmis kahte erinevat moodi kaeraküpsised. Kahte erinevat moodi seetõttu, et teaksin, milliseid järgmine kord lihtsalt näkitsemiseks teha.
Mõlemad küpsised jäid muredad aga väga magusad. Järgmine kord teen mahedama maitsega. Küpsisetordi jaoks sobisid väga hästi. Rohkem meeldisid vist esimesed küpsised.
Kahe retsepti peale sai täpselt paras kogus küpsiseid ~34.
Järgmine kord küpsisetordi jaoks teen ilmselt lihtsalt paraja suurusega plaadid. Seekord aga ei teadnud, millise vormi sisse need lähevad ja kas üldse välja tulevad :)

Retseptid:

Ainult kaerajahuga- Veski Mati jahu pakendilt. (Pildil vasakul)
300 g kaerajahu
150 g võid
100 g suhkrut (järgmine kord panen ilmselt 50 g)
2 spl vett
soola

Või sulatada, seejärel lisada suhkur, sool, vesi ja kaerajahu ning segada ained. Taigen suruda plaadile või vormi ning asetada külma 20-30 minutiks. Mina rullisin taigna kahe küpsetuspaberi vahel õhukeseks ning seejärel lõikasin sobivad tükid ja tõstsin natuke üksteisest eemale.
Küpseta 180-kraadises ahjus kuni küpsised kuldsed ja tunduvad sõrmega katsudes küpsed.
Võta plaat ahjust, lase natuke jahtuda ning siis tõsta restile jahtuma.

Pakendil pole küpsetamisest juttu. Kas sobiks ka niisama koogipõhjaks?!?! Maitse oli taignal küll hea:)

Kaerajahu ja täistera-nisujahuga Digestive´i küpsised - Krõbedad küpsised.
100 g täistera-nisujahu
100 g kaerajahu
50 g pehmet pruuni suhkrut (mina kasutasin siiski valget)
1 tl küpsetuspulbrit
noaotsatäis soola
100 g külma võid
1-2 spl piima

Ühenda omavahel kuivad ained, lisa või ja näpi koos peeneks puruks. Sega jurude niipalju piima, et saab niiske taigna. Aseta 15 minutiks külmkappi tahenema. Aseta külm taigen kahe toidukile tüki vahele ning rulli õhukeseks (3 mm). Mina rullisin jällegi küpsetuspaberite vahel. Ja lõikasin kandilised tükid ning tõstsin üksteisest veidi eemale.
Küpseta 180-kraadises ahjus kuni küpsised kuldsed ja tunduvad sõrmega katsudes küpsed.
Võta plaat ahjust, lase natuke jahtuda ning siis tõsta restile jahtuma.

Soolane piimasupp!

2010-02-10T22:30:00.005+02:00

Kunagi mõtlesin, et peaks oma suppide-nimekirja täiendama.. No et kui on supp, siis mitte selline, mida juba varem teinud olen... Mõnda teistmoodi suppi vast olen teinud ka... Aga see, mille retsepti üles panen maitses väga. Retsept Oma Maitsest (aprill 2009... "Köögis on tunda kevadet" retseptide juures... aga me sõime ikka päris tummise talve ajal).
Ma kasutasin hõbeheiki ja räime. Kogused võtsin tegelikult umbes.. Allolev retsept on 2-le, nagu ajakirjas.
Mina soola-pipart juurde ei pannudki.. ja kui hiljem mõtlema hakkasin, et see oli piimasupp, siis olin eriti rõõmus, et mulle maitses. Soolane piimasupp on seni olnud ikka välistatud!

Suitsukalasupp
tükk võid

2 viilu peekonit

1 hakitud sibul

0,5 l piima

350 g kartuleid

300 g puhastatud suitsukala

140 g (külmutatud) maisi

peotäis peterselli

vajadusel maitseaineid

Tükelda peekon ja prae potis või sees. Lisa sibul. vala peale piim ning tõsta hulka väiksemateks kuubikuteks lõigatud kartul. Keeda 5 minutit, siis lisa suitsukala. Pärast 10-minutilist keemist lisa mais. Roog on valmis kui kartul on pehme. Timmi maitsestust. Riputa serveerides üle hakitud peterselliga.

Porgandikook

2010-02-06T15:18:00.003+02:00

Eha-Kai blogis porgandikoogist. Soovitas retsepti. Me käisime NOP-ist ka eelpool nimetatud postituses mainitud kondiitri kooki ostmas. No ja nüüd olen 2 korda teinud kodus ise ka. Mõtlesin, kas üldse panna siia sellest koogist postitus... Aga kuna ta väljanägemine oli tore, siis postitasin :)

Kaunistuseks siis toorest porgandist tõmmatud triibud (tsitrusekoorijaga... või kuidas seda nimetatakse). Toorjuustuglasuuri tegin natuke rohkem, et saaks ka koogi vahele panna. Küpsetasin 20cm läbimõõduga vormis, et saaks natuke kõrgem. Ja panin taignasse lisaks ka kreeka pähkleid (~60 grammi).

Riisimaius

2010-01-15T23:50:00.003+02:00

Nami-namis on uus kooskokkamine. Riisist magus. Muidu armastan väga magusat riisiputru rosinate-mandlite ja kaneeliga... ning riisiputru kiselli sees... Ja riisišokolaadi... No ja rohkem ei meenu... On aeg mõni uus lemmik leida...
Aga seni.. H sai SUURE koguse riisileibasid... No need paisutatud riisist ümmargused.. hmm... küpsise moodi. Nende realiseerimisega tuleb tegelema hakata.
Eriti lihtne viis on selline:

Vaja läheb: paisutatud riisi leib, tumedat šokolaadi (ja valget šokolaadi)

Mina tegin esimese katse ühe leivaga... Lõikasin tükkideks, sulatasin šokolaadi, kastsin tükikesed selle sisse ja jätsin fooliumile hanguma.

Minu magusaisu on tagasi (kui nüüd mõtlema hakata, siis kahjuks... Veel 7 nädalat tuleks vastu pidada võimalikult vähese juurdevõtmisega.. siis nagunii ehk šokolaadiga mõneks ajaks ühel pool....).. Ja kuna magusaisu on tagasi, siis need ampsud sobisid mulle küll väga hästi. Tumeda šokolaadiga osa oli mõnusam!

Pasteedisiil ja ahjupasteet

2010-01-11T23:25:00.005+02:00

Kui me kodus esimese pasteeditegemise ette võtsime, siis sattusin kahe toreda pasteedisiili pildi peale. Ulale meeldis ka pasteedisiil väga. Mitu õhtut pidime seda uuesti internetist vaatama. No ja kuidas siis teisiti, kui ka sünnipäevalauale pasteedisiil. Kuna siilid praegu magavad, tuli ka meie siil tuduv.

Okaste tegemine oli paras pähkel... Vahustasin või, lootuses, et see on siis pehmem... Ja saan läbi küpsetuspaberist tehtud torbiku pritsida... Ei saanud. Siis kraapisin või kilekotti, et selle nurgast läbi pritsida. Aga või hakkas hoopis valesti kohast läbi tulema. Kondiitripristi ma ei raatsinud kasutusele võtta, sest siis oleks osa võist jäänud kasutamata... Aga eks siis oleks saanud ka kohe hea tulemuse.

Siili vormisin "vaba käega" otse taldrikule. Meie magav siil sai endale okkad siis sel viisil, et määrisin paksu kihi võid siilile selga ning kahvliga tegin täkked. Silmad ja nina sain kilekoti abil!
Pasteet tuli kanamaksast, sest veisemaksa ei saanud.. No ja ehk hea oligi... Kanamaksaga pasteedi tegemine oligi veel proovimata. Retsept ikka namist.

Siiani oleme teinud veisemaksast pasteeti (ei mäleta kahjuks millise retsepti järgi... Aga ilmselt Sille.), ahjupasteeti.. no ja nüüd kanamaksaga. Viimane on kõige lihtsam... Ahjupasteedi tegemine on ses mõttes muretu, et ei pea pliidi ääres seisma... Aga toore maksa hakklihamasinast läbiajamine polnud eriti isuäratav. Milline pasteet mulle kõige rohkem maitses? Ehk viimane... Aga äkki oli tegemist juba väikese vilumusega, et just see :) Häid sõnu laususid teised sööjad iga pasteedi kohta.

Ahjupasteedi retsept S.Masso, O.Relve "Lihatoidud". Igaks juhuks panen siia üles. Äkki kellelgi läheb vaja või ehk mul endalgi...

500 g (veise)maksa. Seamaksa leotada vees või piimas mõni tund.
250 g pekki
1 väike sibul
5-6 kilufileed
50 g võid
2 sl jahu
1 3/4 kl piima
0,5 sl riivsaia
1 muna
1/2 sl soola
peenendatud nelki, pipart, muskaati
250 g pekiviile vormi vooderdamiseks

Puhastatud maks ajada 2-3 korda läbi hakklihamasina koos peki, sibula, kiludega. Või sulatada keedunõus, lisada jahu, kuumutada, lisada vähehaaval kuum piim. Kastet kedetakse 5 min. Nõu tõstetakse tulelt, segatakse juurde läbi hakklihamasina lastud maks, muna ja maitsestatakse. Klopitakse hästi.

Vorm vooderdada õhukeste pekiviiludega. Küpetada 175-kraadises ahjus. Meil küpses umbes tunni. Katsetamiseks sooviatakse raamatus proovida puutikuga. Kui tikk on kuiv, siis on valmis. Minu tikk oli rasvane.. aga pasteedimassi selle külge ei jäänud.

Pasteet jätta vormi jahtuma.

Magusad lumememmed.. ehk Ula 2 aastat

2010-01-05T15:36:00.014+02:00

Veel eelmise aasta sees tegelikult sai Ula 2 aastat vanaks. Sõpradega pidu toimus Kopli pargis kelgumäel. Teemaks "Lumememm".. Ula kinnisidee viimasel ajal (tänu tädi Aivi toredale laulukesele...) Kutsed said ka lumememmed peale... Õnneks oli sel aastal ka lund!!! Juba eelmisel aastal plaanis olnud kelgupidu sai teostatud. Pärast jõulupühi on ju hea end hoopis liigutada värskes õhus :) Menüüs oli soe juustu-singi stritsel, kuum õuna-ingveri tee ja magusad lumememme-muffinid.

Järgmise päeva hommikuks ehk õigeks päevaks sai üks muffin küünlad puhumiseks. Seal lumememmede ninad aga juba norgus...

Täiskasvanutega istumine õigel päeval jäi ära, sest mina olin sirakil haigevoodis... No nädal aega hiljem toimus seegi... Muidugi selleks ajaks olid suured inimesed endale nohu hankinud, auto katki läinud, tööl pikalt jms... 3 külalist siiski tuli... Sõime rassolniku suppi (pärast suurt pühadesöömingut pidasime õigeks valikuks :), koduleiba, (magav)pasteedisiili, Lummememme e. jäätisetorti ja šokolaadiküpsiseid no ja jälle õuna-ingveri jooki...

Muffinid olid punaste sõstardega. Peal mascarpone-vahukoore kreem, martsipanist nina ja arahhiis šokolaadis silmadeks-suuks.

Jäätisetordi sisse läks: Regati koorejäätis, kodune šokolaadijäätis, vahukommid, sügavkülmutatud maasikad, šokolaadiküpsised. Järgmisel korral võiks katsetada jäätisetordi kuidagi suurejoonelisemat kaunistamist... Pehme jäätis läbi tordipritsi.... ?!
Lumememm peale sai sulatatud valgest šokolaadist. Alumisse otsa panin ka hambaorgid. Nina marmelaadist silmad-suu šokolaaditükid...

Mõnest teisest asjast on mul veel pilte... aga need ehk mõni teine kord... Sünnipäevapostitus olgu magusale pühendatud.

Head uud aastat ka!

Tulge-tulge, jõulud!

2009-12-10T18:50:00.005+02:00

Piparkoogimaja otsustasin teha väheke lihtsama kui eelneval kahel aastal. Suur oli rõõm kui maja saigi kokku.. ainult ühe villiga sõrmel... ja üsna ruttu (6-küljega majaga oli tükk aega jändamist.) Kuna maja ise oli üsna lihtne, siis tahtsin teha ka aiakese ja kuusekese... Selle aiakese sööme ilmselt mõne päeva jooksul ära, sest ta on paarist kohast juba murdunud.. ja ajab mind tigedaks kui ümber kukub.

Akna ees pole värvilist "klaasi", sest majapidamises polnud mitte ühtegi karamellikommi...

Uks ja värav on lahti.. hüüavad "Tulge-tulge jõulud!" :D

Oleks võinud teha veelgi väiksema.. et siis oleks kandiku peal selline nunnu olnud... No ehk järgmisel aastal... Kuigi järgmiseks aastaks on ikkagi muu plaan peas... Sel aastal jäi laenamata selline suurepärane mõte (Kook/Köök blogist). Millalgi tahaks teha ka ikka rõduga... Või no sellise eriti erilise kiriku (Heleni retseptid blogi).

Lõiked Angeelika Kangi "Väike piparkoogiraamat".
Taigna ostsin selle maja tegemiseks poest.. Tundus raiskamisena panna väärtuslikku võid lauale seisma.. ja margariiniga taigna saabki ju poest... Nüüd järgmised piparkoogid.. ikka ise, ise... :)

Toas on püsivalt piparkoogilõhna...

Piparkoogilõhnaline....

2009-12-08T19:23:00.004+02:00

Esimese satsi piparkoogilõhna saime oma elamisse piparkoogitaignast küpsiseid tehes.. ja pärast seda paaril korral kooki tehes... Tegelikult oli nõudlus küpsiste järgi aga ma ei viitsinud nikerdada :) Viimane piparkoogitaignaga kook sai ilusama ilme liivataignast kujunditega. Maitses loomulikult hästi!

Vaja läks:

500 g piparkoogitaigent

250 ml pohlamoosi

Rulli pool taignast ahjuvormi suuruseks. Kata pohlamoosiga (jäta ääred tühjaks, et taigna saaks kokku vajutada). Rulli ülejäänud taigen lahti ja aseta kõige peale, vajuta servad kinni.
Soovi korral kaunista liivataignast kujunditega...
Liivataigna kaunistusteks võta mõned tükid võid, lisa suhkrut, natuke soola ja jahu. Näpi ained puruks, lisa tilk vett ja suru taignaks. Aseta külmkappi ~30 minutiks. Rulli taigen lahti, vormi piparkoogivormidega kujundid ning aseta koogile.

Küpseta 180-kraadises ahjus kuni piparkoogitaigen on küpsenud aga pehme (katsu kahvliga) ning valge taigen pruunikas.

Lõika tükkideks. Maitseb hea mitu päeva.

Mõtisklusi keedutaignast....

2009-12-03T23:46:00.006+02:00

Nami-nami 21.kooskokkamise teema oli keedutaigen... Varem olin katsetanud paaril korral. Üks neist mitte nii edukalt. Kooskokkamisest innustatuna võtsin tegemise jälle ette. Tegelikult juba isadepäevaks.. Sellest tegemisest väike pilt siin.

Eile oli külalisi oodata ning tahtsin soolaseks ampsuks midagi teha. Retsept nami-namist: Juustusõbra tuuleoad. Osa parmesanist (Forte) asendasin Atleediga, sest esimene sai otsa... Peterselli asemel lisasin kapis kasutuna seisvat "Ürdist supisegu", Tamme talu ürdiaia toodang.

Kui eelnevatel kordadel olen küpsetanud alguses auruga.. sest nii räägiti Tekos... mõtlesin katsetada seekord nii, nagu retseptis oli (ja ka paljudest teistest retseptides, mis ette juhtunud vahepeal).. ehk siis auruta. Auru sain eelnevatel kordadel ahju nii, et piserdasin ahjuplaadi, kuhu oli juba taigen pritsitud, veega üle. No kohe nii, et oli loiguke keset plaati... Tekos öeldi, et liialdada ei saa... Aga ka need tuuleoad kerkisid. Kas veega ahjus oleksid nad veelgi kerkinud??? Kahju, et ei katsetanud ühe plaadiga ühtmoodi ja teisega teistmoodi... Auruga pidime seal küpsetama aga seetõttu, et just tänu veeaurule pidavat keedutaignaküpsetised kerkima...

Ja kui tõepoolest ei peagi ahjus auru olema ega temperatuuri alandama... siis pole nende toodete tegemine ju üldse keeruline...

Munade lisamise kohta anti seal samuti õpetus, et pärast iga muna lisamist tuleks katsetada.. Ehk siis tuleks lusikaga tõmmata taigent üles.. Kui taigen vajub alla, on mune liiga palju ja tuleks lisada uuesti keedetud taigent. Kui tekib terav tipp, siis on mune vähe ning kui tipp vajub natuke longu, siis on mune parajalt....

Tuuleubasid tehes tundus, et pärast 2 muna oli juba justkui paras kogus mune... Aga panin ikka nii nagu retseptis... Ja siis tundus, et see tipp vajub ikka liiga alla. Aga kondiitripritsiga pritsides jäi vorm ilus ja üldse õnnestusid pisikesed :)

Kuigi tuuleubasid vist ei täidetagi, tundusid nad mulle nii ikkagi igavad... Osad tuuleoad läksid söömiseks herne-püreesupiga, osad täitsin küüslaugu-juustu määrdega ning tänastele külalistele täitsin need sinihallitusjuustu-toorjuustu seguga. Paar tükki sõime Ulaga nii, et panime Merevaiku sisse. Need olid mumeelest veel kõige paremad.

Ja see taigen maitses mulle ka! Nö tavaline keedutaigen (juustu ja ürtideta) jääb minu poolt limpsimata.... No ja loomulikult ka pulbrist valmis segatud taigen... Kui te teaks kui jube lõhn sel veel on...

Siin pildil mu esimesed kodused profitroolid... Auruga küpsetatud, vormitud lusikaga... Kuna polnud kindel, kas õnnestuvad, ei tahtnud pritskotiga jändama hakata :)

Karjala pirukad

2009-11-27T22:38:00.005+02:00

Pikka aega sai hoogu võetud ja lõpuks said ka tehtud. Ja selgus, et karjala pirukad on ka Nami-nami 22. kooskokkamise teema! Retsept ka loomulikult namist.

Taigna hulk pärast valmis segamist ei tundu just suur... aga kuna pirukapõhjad tulevad tõesti õhukesed, siis ei tasu muretseda (nagu mina alguses tegin :). Mul oli abis ema. Ja meil tuli 23 pirukat. Oleks võinud ehk ka natuke paksemaks jätta põhja. Järgmisel korral katsetan ja siis saan võrrelda.

Pirukad kastsime ahjust võetuna kohe piima-või segusse ja jätsime hauduma nagu retseptis soovitab. Põhjad jäid selle tulemusel natuke pehmemad kui poest ostetud pirukatel. Jälle tasub katsetada vast ainult pintseldamist.

Täidiseks oli eelmise päeva riisipudru tilliga, segatuna porganditega.

Küpsetasime 250-kraadi juures.

Sõime munavõiga. Minuarust olid täitsa nagu päris. Välimuse üle samuti ei kurda. Voltimise õpetuse sain youtubest. Oi kui õnnelik ma olin kui piruka välimus pärast voltimist vastas mu ootustele :D

Plaan oli pakkuda pirukaid ka järgmisel päeval saabuvatele külalistele... Aga kuna pirukate tegemise ajal saabus suurem sats külalisi, siis said need ka otsa.

Pime on praegusel ajal.. Paha pildistada... :(

Isadepäevaks....

2009-11-11T15:28:00.005+02:00

Üheks kingitusektegi Ula minu abiga mehise lille. Õhtul küpsetasin valmis keedutaignast tuuletaskud (pilt allpool).. Ja hommikul täitsin need kreemiga (kohupiim, vahukoor, püreestatud astelpaju, suhkur). Tegin enda maitse järgi mahedama kreemi. H arvas, et oleks võinud ikka natuke magusam olla. Õhtuks polnud ta magusaisu raugenud... valis välja Maiustused raamatust Daimi šokolaadi. Mõeldud-tehtud. Kuigi alguses hirmutas temperatuuri jälgimine, mis retseptis kirjas... Aga sai täiesti termomeetrita!

Vaja läks:

50g võid

130g suhkrut

70 g (heledat) siirupit. Meie kasutasime tumedat...

200 g piimašokolaadi

Sega paksu põhjaga potis või, suhkur ja siirup. Sulata madalal kuumusel (panin elektripliidil kuumuse 2) ja lase seejärel keema tõusta. Sega aeg-ajalt ja keeda kuni tekib pehme karamell (termomeetril 142-kraadi. Mina katsetasin veekausiga - tuilgutasin karamelli vette ja kui hangudes oli juba õige, siis võtsin pliidilt). Kalla segu küpsetuspaberile (võib olla vormis) ja lase jahtuda. Lõika karamell väiksemateks tükkideks enne kui see täielikult kõvaks tõmbub. lõikamiseks on vist otstarbekam kääre kasutada. Mul tulid noaga sellised lapergused tükid...) Lase siis täielikult jahtuda.

Sulata šokolaad vesivannil, kasta karamellitükid ükshaaval šokolaadi ning aseta küpsetuspaberile tagasi. Lase šokolaadidl hanguda.

Hoia jahedas.

H maitses ja ütles: "Nagu päris!!!" Mina nõustun!

Kui nüüd keegi oskaks öelda, miks oli retseptis kirjas et just heledat siirupit peaks kasutama? Nii enda harimise mõttes huvitab....

Tuuletaskud olid sellised:

Rõõmud uue kodumasinaga

2009-11-08T16:24:00.004+02:00

Varajane Päkapikk või Jõuluvana tõi mulle kingi. Ma arvan ise, et see on samas ka varajane emadepäevakink ja veelgi varajasem sünnipäevakink. Ma ei protesteeri! Või siis paar lisa nendeks teisteks nimetatud tähtpäevadeks.
Et selline.

Prooviks valmis kohe üks väga hea hapupiimakeeks, täisteranisujahuga pärmitaignast pesto-juustu rullid ja siis veel üks keeks emale külla kaasa võtmiseks (selle maitset ja pilti pole).

Kuigi magusaisu pole ikkagi täielikult taastunud, on nüüd soov aparaati katsetada. Eks siis tuleb rohkem külalisi kutsuda :) Samas, ega hea masin ei tähenda ainult magusaid tooteid. Ja hakklihamasina lisa on ka juba kasutamisjärjekorda ootamas.

Lisan siia aga "Kelmikad keeksid" raamatust hapupiimakeeksi retsepti. Juhuks kui raamatust kaugel on hapupiima üle... Seekord tegin aga keefiriga. Peale kama ja väikeste pannkookide pole ma nii mõnusat hapipiimaküpsetist saanud. Mulle meeldib täiesti glasuurivabalt!

Vaja läks:
125 g võid
2,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
2 muna
3,5 dl jahu
0,5 tl soodat
0,5 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl hapupiima

Vahusta toasoe või suhkrutega. Lisa ükshaaval munad, samal ajal vahustamist jätkates. Ühenda kuivained ja sega vaheldumisi hapupiimaga võivahu hulka.
Vala taigen võitatud, riivsaiaga ülepuistatud (2l) vormi. Küpseta 175-kraadises ahjus 30-35 minutit (minul küpses kiiremini). Kontrolli tikuga!
Lase keeksil 15 minutit vormis jahtuda, siis kummuta välja. Ja selle järgmine on tähtis, sest esimest korda seda keeksi tehes, vajus ta kokku kui kohe kummutama asusin!

Pesto-juustu rullide vahele läks just see, mis nimes kirjas. Täisterajahu (asendasin poole nisujahu kogusest) ja pesto maitse sobivad mumeelest väga hästi!

Koriandriseemnetega leib vol 2

2009-11-05T13:37:00.005+02:00

Teiskordne maltoosa ja koriandriseemnetega leiva tegemine on seljataga. Viimane poolik leiba on söömiseks... Et seekord siis röstisin-pruunistasin koriandriseemneid enne jahvatamist. Maitse on meeldivam, mitte nii intensiivne. Võibolla summutas maitset ka maltoosa suurem hulk. Eks siis järgmisel korral saan katsetades vastuse. Jutud käivad, et linnasejahu olevat Looduspere poes müüa... pean ka seda uurima...

Suhkrut panin seekord 0,5 dl rohkem. Järgmine kord panen ikka varasema koguse... Vist ikka natuke liiga magus...

Küpsemine oli teistmoodi kui juba harjunud olin. Koorik tuli kiiremini peale ja tulid jälle lõhed... Samuti pärast küpsemist jäi koorik kõvem kui tavaliselt. Panin ka leivad võiga kokku määritult, räti sees restile jahtuma. Kui järgmine kord restile panen, siis peaks ikka märja räti sees laskma jahtuda.

Noh, jälle ehk targem :)

Juuretis kääris jälle vägevamalt. Seekord võtsin vähem järgmiseks korraks.

Külalistele pakkusin lauamänguõhtul leiba kiluvõiga. Kõigile meeldis!

Borodino leib?

2009-10-25T10:39:00.004+02:00

Pole jälle pikka aega ühtegi postitust teinud. Pole eriti söögiisu(sid) olnud ja kuna magusaisu oli ka kadunud (nüüd juba 20 nädalat... ehk 20 pärast tuleb jälle korralikult tagasi ;) Ja kuna entusiasmiga pole ühtegi asja valmis saanud (no mõned erandid on ilmselt ikka olnud ka... aga ei mäleta).. mis ma siis postitan...

Käisin aga vahepeal Annely Maksani leivakoolitusel. Hea, et käisin, sain ka leivateoks jälle innustust!

Paar päeva enne koolitusele minekut lendas mu (juba sooja veega segatud) juuretis mööda kööki laiali. Sellest õppisin et ikka ei tasu kiirustades leiba teha... Ühe leiva jagu jäi kaussi... Ja leib tuli välja. Tõin aga igaks juhuks uue juuretise koolituselt kaasa. Pärast seda on mu vana juuretis eriti eeskujulikult käitunud. Leivad kerkivad kõrgemaks ning rohkem leibasid tuleb välja (aga siin on ilmselt tegu hoopis koolituselt õpitud sõtkumises-jahu lisamises).

Koolitusejuuretis sai uue õnneliku omaniku!

Aga nüüd proovisin ka ise maltoosaga leiba teha. Ja panin sisse jahvatatud koriandriseemneid. Üle tüki aja tahan ka ise rohkem leiba süüa ja tagasiside on ka teiste poolt peres hea. Olin vist tüdinenud eelmisest maitsest.

Panin juuretisega käärima 15 g jahvatatud koriandriseemneid. Kohati tundub, et sai vist natuke palju aga võiga süües on jälle väga hea. Eks pean proovima natuke vähemaga ja siis otsustama, mida teha. Nami-nami kokandussõnastikust lugesin hiljem, et enne jahvatamist peaks kuumutama ja pruunistama seemneid. Enne proovin ka selle variandi ära!

Ühe pildi jõudsin teha, siis tuli telefonikõne ja hiljem oli juba leiba väga vähe alles... Paari päeva jooksul peaks uued leivad hakkama panema... Kui ainult koriandriseemneid igast poest saada oleks... :(

Erinevaid täidiseid ei tahtud ka katsetada... Mõtlesin, et panustaks mõnda aega hoopis erinevatele leivakatetele (saades jälle koolituselt innustust).

Ostsin ka Koduleivaraamatu! Äärmiselt tore kogumik! Hetkel juba välja laenutatud... palju põnevat lugemist ja järgitegemist!

Koletisega tort

2009-09-07T13:02:00.007+03:00

Mu vennast sai kah 1. septembril koolipoiss. Pakkusin, et teen talle tordi. Ta palus koletisega. Ma siis proovisin. Martsipanist koletis sai nii koletislik kui ma vähegi oskasin. Kuigi ega ma väga hirmsat ei tahtnudki ju... Mõtlesin juurde legendi, et see koletis tahtis kah kooli minna ja seetõttu sellise leebe moega õpetajale lille viima asuski.

Maitses hästi. Tahstin kogused endale meelde jätta, et kui õnnestub, siis järgmine kord tean... Ja kaotasin paberitükikese ära kuhu üles kirjuatsin. Aga umbes nii need kogused olid.
Kuna vahukoor pidi tükk aega söömist ootama, segasin toorjuustuga selle. Ja väga hea maitse sai. Palju sobilikum martsipani ja kohupiimaga kui lihtsalt vahukoor.

vaja läks:

500 g kohupiima
125 g hapukoort (20%)
4 muna
suhkrut
vanilllisuhkrut
tükeldatud õunad (~5-6 väikest)
2 spl jahu

Täidise jaoks segasin kõik omavahel.

175 g võid
jahu
küpsetuspulbrit
suhkrut (maitse järgi)

Panin võile peale suhkru ja jahu küpsetuspulbriga ning hakkasin näppima kuni sain ühtlase puru (vajadusel lisasin jahu juurde). Siis lisasin törtsu vett ja sõtkusin ühtlasemaks taigna. Küpsetasin 180-kraadises ahjus kuni tekkis läige ja siis ära kadus.

Põhjale valasin peale täidise ja küpsetasin kuni valmis sai (ei võdisenud enam liigutades).

vahukoort
suhkrut
toorjuustu (Creme Bonjour)
tuhksukhrut
martsipani

Martsipani ja kohupiimakoogi vahele määrisin kihi kreemi, mille segasin veerandist karbist toorjuustust ja tuhksuhkrust.
Martipani rullisin ja voolisin. Vahukoore vahustasin toorjuustu ja suhkruga.

Struudlid

2009-08-22T15:08:00.005+03:00

Nami-Namis on jälle kooskokkamine. Seekord struudlite-teemaline. Jälle üks asi, mida olen mõtelnud, et võiks ju proovida aga sinna see jäänud on. Hea põhjus end siis kokku võtta.
Tõepoolest midagi keerulist polegi seda teha. Või mul lihtsalt vedas, et hakkama sain kergelt :)

Otsisin retsepti välja ja kui hakkasin tegema poenimekirja, vajutas Ula arvuti kinni ja enam tööle ei saanud. Siis otsisin välja Maru raamatust struudliretsepti ja tegin seal antud taigna sisse oma täidise (loomulikult inspireeritud targemate tegemistest).

Kahe päeva jooksul tuli 2 struudlit. Üks magus- õunatäidisega- ja teine soolane- hakkliha, juust, ananass.
Parimalt maitses soojana!!! Kuigi külakostiks jõudsid need jahtununa. Või oli siis juba hangunud ja polnud nii hõrk. Aga maitsev ikka.

Maru struudlitaigen:
4 dl jahu
näpuotsatäis soola
1 dl toasooja vett
3 spl õli
o,5 tl 30%äädikat

täidisteks panin:
õunatäidis
~500 g tükeldatud-kooritud õuna
suhkrut
kaneeli
riivsai
võid pinseldamiseks

soolane täidis
~450g hakkliha
sibul
soola
pipart
konserv tükeldatud ananassi
~150 g riivitud juustu
pune
riivsai
pintseldamiseks võid

Jahu segasin soolaga. Mõõdutopsikus segasin vee, äädika, õli ja lisasin jahule. Sõtkusin elastse taigna ja panin Maru soovituse järgi sooja kausi alla 30 minutiks seisma.

Nüüd on jälle koht, kus ma saan kiita enda soetatud köögividinaid :) Kiidaksin Tupperware küpsetusalus/rullimisalust. Natuke venitasin taigent ka aga selle aluse peal oli väga kerge taigent ka õhukeseks rullida (nii õhukeseks, et sinine alus läbi kumas). Ja alusega sai väga hästi struudli kokku keerata.

Lahtirullitud taignale pinseldasin kihi sulavõid, raputasin peale kihi riivsaia ning siis täidise. Ja keerasin TW alust kasutades struudli kokku.

Õunatäidise jaoks segasin õunad, suhkru ja kaneeli ja lasin natuke aega seista.
Hakklihatäidise jaoks praadisin sibula, hakkliha. Jahtunult maitsestasin soola-pipraga. Taignale või ja riivsaiakihi peale puistasin juustu, siis hakkliha ning seejärel ananassi. Maitsestasin punemega.

Küpsetasin 180-kraadises ahjus 40 minutit. Pintseldasin sulavõiga iga 10 minuti tagant, nagu Maru soovitas.

Küsimus tekkis, et kuidas ma tean, kas on vamis saanud. Võtsin siis välja kui aeg täis ja pealt kuldne. Ja siis pintseldasin veel korra võiga.

Magusale struudlile raputasin tuhksuhkrut, soolane jäi niisama.

Ma nüüd vahelduseks pärmitaignale ilmselt teengi mõnda aega struudleid....

Eriline Moosisai

2009-08-10T14:38:00.005+03:00

Ma pole nii ammu siia ühtegi postitust teinud. Hea, et konto ikka aktiivne on :)

Vahepeal olen küpsetanud-grillinud-keetnud jms ka, aga pole mahti saanud postitada. Nädalavahetusel oli toiduga seoses aga midagi väga toredat, mida tahtsin siia talletada. Minu Ula (1a7k) tegi endale esimest korda ise süüa! Mitte liivakooki aga päriselt!
Valmistasin maal seljaga Ula poole parasjagu magushapusi kapsaid ja piilusin aegajalt, ega laps laua tagan alla kuku. Tema aga toimetas ka. Haaras laualt saiakannika, leidis suhkrutoosi ning kuhjas lusikaga saiale suhkrut peale. Jooksin fotokat tooma aga tema toimetas edasi. Suhkrukuhjale lisas teelusikaga Paabi keedetud moosi. Ja sai oligi valmis! Ja siis tuli kõik see sealt pealt ära lakkuda ning lusikaga veel moosi suhu panna!

Vat nii!

Kamatrühvlid

2009-06-30T23:50:00.006+03:00

piltidel: ülemised pohlamoosiga, alumine rabarberimoosiga.

Nami-namis on kamateemaline kooskokkamine ning maikuu Oma Maitses (2009) on Kauksi Ülle Seto trühvlid ehk kamapallid. Viimase juures oli nõuanne, et retseptis olevaid asju võib asendada näiteks hapukoore ja õunamoosiga. Mina tegin trühvleid kahel korral. Esimesed rabarberimoosiga, teised pohlamoosiga (jäid seest roosakad). Et oleksid katsikule kaasa võtmiseks ning teised sünnipäevalaual ilusamad, said need veel ka šokolaadikuued.

Rabarberimoosiga trühvlitele võiks sisse panna ka veel hautatud rabarberitüki. Natuke rohkem nikerdamist ehk oleks aga millalgi katsetan ära.

Kommid maitsesid mulle väga (kamaarmastaja kohta pole see mingi uudis), eriti tundusid need maitsevat mu vennale!

vaja läks:
180 g hapukoort (20%)
200 g kamajahu
200 g rabarberimoosi

valge šokolaad (jõhvikate ja kookosega andis hea lisamaitse)
tume šokolaad

Sega omavahel koostisained, lisades neid niipalju, et tuleks sobiv vormitav mass ja maitse. Tee teelusika abil pätsikesed ja aseta külmkappi tahenema. Samal ajal sulata šokolaad vesivanis. Kasta pallid ükshaaval šokolaadi, raputa natuke kahvlil üleliigne šokolaad kaussi tagasi ning lase taheneda.

Mul oli plaan kaunistada muudmoodi aga tuli välja nii, et alguses kastsin valgesse šokolaadi, lasin tahendeda ja kastsin tumedasse šokolaadi.

Pohlamoosiga trühvlitele niristasin valget šokolaadi pärast peale.

Kommi mass oli tegelikult üsna pehme, niiet ka šokolaadiga katmine vajas nikerdamist. Aga nii hea oli hammustada läbi kõva šokolaadi ja saada pehme täidis!

Marineeritud võilillenupsud

2009-05-29T00:45:00.003+03:00

Kui otsisin võilillemee tegemise juhist, sattusin ajaleheartiklile, kus retsept "Marineeritud võilillenupud". Võililli korjates jäi palju sobivaid nuppe silma, tahtsin järgi proovida.

Kopeerin otse artiklist:

Vaja läheb: Rohelisi võilillenuppe, suhkrut, äädikat.

Valmistamine: Hoida võilillenuppe 30 min külmas vees, et vähendada nende mõrusust. Keeta mahedamaitseline marinaad – 1 l vee kohta 100 g suhkrut, 50 g soola, 1,5–2 spl äädikat. Nõrutatud võilillenupud lisada kuuma marinaadi, mitte keeta. Säilitada keeratava kaanega väikestes purkides. Marineeritud võilillenupud sobivad lihatoitude kõrvale.

Mina soovitan toppida purgid hästi tihedalt võilillenuppe täis, sest marinaadis lähevad nad nagu kokku ja siis jääb pool purki ainult täis! Mina pole varem marinaadi ise teinud. Äkki järgmisel kevadel olen staažikam ja oskan paremas suhtes seda keeta. Järgmisel hommikul maitsesin natuke. Võilillenupu maitse polnud muutunud. Arvan, et võib tõepoolest huvitav olla seda mõne lihatüki kõrvale salatiks süüa. Jään parajat hetke ootama! Ja ka seda, mis maitsega need nupud siis on :)

Nami-Namis aktuaalsed vahvad kevadrohelise kasutamise ideed!

Kuusekasvukreemiga küpsised

2009-05-28T23:56:00.007+03:00

Juba eelmisel aastal tundus kuusekasvuvõi põnev olevat. Tegemiseni jõudsin sel aastal. Väga meeldis!!! Ja siis hakkas mõte edasi liikuma... Tegin võikreemi, et maiustada!
Kuna küpsiseid ise küpsetada ei jõudnud (ega sobivat retseptigi käepärast polnud), võtsin kasutusele Kaera Ants küpsised.

vaja läks (17 küpsist):
200 g võid
2-3 tl suhkrut
~10 peotäit hakitud kuusekasvusid
1 tl vanillisuhkrut
2-3 tl sidrunimahla
34 Kaera Ants küpsiseid

Vahusta või. Kui hakkab juba valgeks minema, lisa suhkur ja vahusta edasi kuni kristallid kadunud. Lisa maitse järgi kuusekasvusid (jäta osa kaunistamiseks alles), sidrunimahl, vanillisuhkur.
Tõsta saadud kreem ühele küpsisele, vajuta teine peale - nii, et kreem natuke äärtest üle oleks. Veereta küpsist servapidi hakitud kuusekasvudes. Siis jäävad küpsised ilusamad ning kuusekasvu maitse tuleb paremini esile. Kaera Antsud on muidu üsna domineeriva maitsega. Korda tegevust ülejäändu kreemi ja küpsistega.
Kui neid maiuspalasid mõnda aega jahedas hoida, läheb kreem tahkemaks ning on parem süüa!

Kuusekasvuvõ i retsepti päriskodu.

Nami-namis kevadrohelise kooskokkamise head ideed.

Võilillesiirup

2009-05-26T20:26:00.006+03:00

Maal polnud midagi kasulikku teha. Õues oli ilus võililleaas... Kõigepealt tuli meelde Paha Polly ja nende "Naerame". Ja siis meenus veel, et olin lugenud võilillemee kohta. Netist guugeldades leidsin ka retsepti. Korjasin ämbrikese võililleõisi, noppisin need lahti. Siis helistas H vanaema Memm sugulasele Aivele, et küsida üle kuidas tehakse. Sugulaseks osutus Aive Luigela. Milline õnn! Ja tema andis teistsuguse juhendi kui need, mis internetist sain. Ja siis nii ma tegingi:

vaja läks:
võililleõisi
vett
rabarberit
suhkrut

Võililleõied tuleb noppida lahti, et potti läheks ainult kollane osa. Peale valada niipalju vett, et kataks ära. Ja siis jätta 24 tunniks seisma.
Seismisveega panna pott tulele, lisada rabarberivarsi ning kuumutada läbi.
Siis lasta seista veel paar tundi.
Kurnata, pigistada mass kuivaks.
Panna pott vedelikuga uuesti tulele, lisada suhkrut ning kuumutada kuni segu pakseneb.

Minu kogused ja ajad:
Võililleõie lehti oli umbes 1,5 -2 liitrit
Võililleõie lehed olid leos ~20 tundi. Siis kuumutasin ma massi läbi rabarberivartega (5-6 tk). Lasin keema ja keetsin ~15 min.
Siis mass seisis ~5 tundi. Kurnasin ja panin külmkappi, et õhtul suhkruga keeta.
Suhkrut panin 1 kg. Aive Luigela ütles, et maitse järgi tuleb panna (et kui magus meeldib..).
Keetsin 2 tundi, panin purkidesse.
Minuarust siirupi paksus oli saavutatud esimese veerand tunniga. Aga ma lootsin, et läheb paksemaks. Äkki poleks tohtinud vahepeal liigutada?!?! Aga nimetasin siis purgile selle siirupiks (ka sellist nime sain guugeldades).

Maitse on väga hea! Võilillene mesi! :) Järgmistel aastatel loodan, et tuleb jälle meelde teha. Ja loodan, et õpetus jäi telefonitsi õigesti meelde :p

Võilillede noppimiseks kõige kiirem tehnika oli selline: hoia kinni rohelisest osast ja hakka noppima kollast osa!

Nami-Namis on ka kevadrohelise kooskokkamine heade ideedega!

Päris Leib

2009-05-19T22:10:00.009+03:00

Pildid minu esimesest juuretisega tehtud leivast. Tänud Eha-Kaile, kelle ma ilmselt ära tüütasin küsimustega. Juuretise sain samuti temalt! Aukartus leiva tegemise ees oli (on) suur. Mul on hea meel, et tehtud sain.
Tulemuse üle ma olin samuti rõõmus. Täpselt minu maitse! :) Kartsin et tuleb kehvem. Muidugi oleks hea teha võrdlevat degusteerimist professionaalse leivaga :) Mõned küsimused-kahtlused tekkisid veel. Järgmised leivateod tulevad kindlasti!

Ühe leiva võtsin kaasa Ula lauluringi lõpupeole. Seal kiideti ka!

emadepäev 2009

2009-05-10T21:34:00.006+03:00

H tegi küpsisetorti (kihtideks kohupiim, šokolaadikreem, marmelaad; kaunistuseks kohupiim ja mandlilaastud); esiemadele pakkusin magustoitu: vahukoor-purustatud beseeküpsised-maasikad (Eton mess siis). Kuna võimalust küpsetada neile polnud. Aga alati ju ei peagi! Ka soolased suutäied olid lihtsad: ema ostis Luige laadalt leiba, sinki, soolakurki. Kõik olid rõõmsad!
Tore päev oli!

Esimesele pildile sattus kannatamatu Ula.

Onu Tomi onnike

2009-05-09T16:34:00.006+03:00

Teine katsetus

Viimased 2 torti on olnud "Onu Tomi onnikesed". Tegin aga 165g küpsisepakist ja 400g kohupiimast.

Esimene õe (veel üheks) sünnipäevapeoks, teine isa sünnipäevaks.

Esimese tordi jaoks immutasin igaks juhuks küpsised veel piimas aga see polegi vajalik. Teise tordi puhul ei immutanud, määrisin aga küpsised pohlamoosiga (et lõikepind jääks ilusam ning maitse huvitavam). Mõlemal korral oli aga raske kooki serveerida - küpsised (mõnusalt!) pehmed. Samas priskemad tükid võiks ju ka lõigata...

Õde andis hea nipi, et ka parem oleks serveerida - fooliumile laotada küpsetuspaber, sellele ehitada tort ja siis mässida fooliumisse. (Fooliumiga on hea seda torti kolmnurkseks sättida, küpsetuspaber aga tugevam, ei jää söögi külge.)

Kaunistasin vahukoorega. Esimesele tordile (tortidele) panin rosinad šokolaadis, teisele Merekivikesed.

Hea lihtne teha, mitmeid kordi kergem kui klassikalist kihilist küpsisetorti (kiirsti saab valmis, vähem liigutusi peab tegema ;) Vähem küpsiseid läheb ju ka?!?! Ehk siis tervislikum variant?! Ja maitses ikka väga hästi, nagu küpsisetordile kohane!

Esimene katsetus:

besee-keeruküpsised

2009-05-04T23:22:00.006+03:00

Need on ühed mu lemmikküpsised. Retsept Oma Maitsest (aprill 2008), retro rubriigist.
Seal kandsid need nime küll "Kohupiima-munavalgesaiakesed"... aga mulle meenutavad nad rohkem küpsiseid kui kooke.

Taigna sees on kohupiim. Olen proovinud ka lihtsalt muretaignaga. Samuti hea!!!

Kohupiima-taigna sisse ei lähe sellest retseptis ei soola ega suhkrut. Aga magusa beseega just nii sobibki. OM-s on retseptis margariin. Mina tegin ikka võiga!

vaja läheb:
taigen:
2 munakollast
200 g võid (pehmet-toasooja)
3/4 tl soodat
200 g kohupiima
2 kl (ehk 4 dl) jahu

kreem:
2 munavalget
1 kl (2 dl) suhkrut
vanillisuhkrut

Taigna tegemiseks segada või ja kohupiim, lisada munakollased. Jahu-sooda segada omavahel ning lisada ülejäänud massile. Ka need omavahel läbi segada. Taigen panna 30minutiks külmkappi.
Kreemi tegemiseks vahustada munavalge suhkruga (kohe lisada suhkur!), maitsestada vanilliga.

Taigen jagada kaheks, rullida 0,5 cm paksuseks. Peale määrida pool munavalgekreemist, keerata rulli. Noaga lõigata tükid (tundub, et jäävad lapikud küpsised. Ahjus aga muutuvad nad ümmarguseks! Eriti tore on vaadata kuidas kreem tükke lõigates ühelt poolt välja pressib. See pool tuleb peale poole jätta!)

Küpsetada 200-kraadi juures 10 minutit.

Jahutada võiks restil. Säilitada jahedas (soojas hakkab besee-osa vedelamaks muutuma!)

naat+riis

2009-04-28T23:02:00.007+03:00

Need udupildid on tehtud telefoniga. Fotokas jäi maale sõites linna.
Aga sõime riisi-naadi variatsioone.

Tavaliselt söön riisi segatuna või ja tilliga. Seekord asendus till naadiga. Oleksin võinud naati natuke rohkem panna, et maitse rohkem esile tulnuks ja ilusam näiks toit.

Hommikul tegin alles jäänud riisist koogikesed. Tunnistati heaks ampsuks! Ja ma plaanin korrata!

(Nami-namis ka kevadrohelise kooskokkamine. Mis on väga tänuväärne, kuna eelmisel aastal katsetatud naadimuffinitest -pilt postituse lõpus- hoogu saades, mõtesin sel kevadel ka teiste söödavate umbohtude jms katsetada. Ja nüüd sealt tõenäoliselt veelgi põnevaid ideid.)

Vaja läks:
1 osa riisi
3 osa vett
soola
võid
naati

koogikeste jaoks veel lisaks:
2 muna (aga see oleneb alles jäänud riisi hulgast)
suhkrut
vanillisuhrut
naati (kui riisi sisse ei saanud piisavalt)

Keevasse vette lisasin natuke soola, riisi. Keetsin 20 minutit. Lisasin või (maitse järgi) ja pestud-hakitud värske naadi.

Koogikeste jaoks segasin allesjäänud riisi munadega, lisasin natuke veel hakitud naati. Maitseks läks suhkur ja vanillisuhkur. Praadisin pannil õliga.

Peedikeeks

2009-04-24T23:56:00.003+03:00

Peeditort maitses hea. Ja kuna külmkapis oli liigse agaruse tõttu tükeldatud peeti ootamas ja õe sünnipäev käes, katsetasin A.Kangi peedikeeksi ("Kelmikad keeksid"). Sarapuupähklite/Kreeka pähklite asemel panin taignasse tükeldatud mandleid, soolapähkleid ja päevalilleseemneid. Küpsetuspulber oli ka ootamatult otsa saanud, asendasin 1 tl söögisoodaga. Munavalge sisse lisasin suhkrut (et oleks tugevam vaht).
Keeks maitses hästi. Sobib hästi tee kõrvale. Pole väga magus aga tehes magusama glasuuri, sobib hästi magustoiduks.

vaja läks:
200 g toorest riivitud peeti (peenikese riiviga)
2 dl õli
250 g fariinisuhkrut
3 muna
0,5 dl piima
100 g meelepäraseid/olemasolevaid pähklilisi :)
3 dl jahu
1 tl söögisoodat (2 tl küpsetuspulbrit)
0,5 tl kaneeli
2 tl suhkrut

Võita keeksivorm, puista üle riivsaiaga.
Sega õli ja fariinsuhkur, lisa peet, munakollased, piim, pähklid, jahu-sooda-kaneelisegu.
Vahusta munavalged, lõpupoole lisa suhkur ja vahusta edasi tugevaks vahuks. Lisa vaht õrnalt segades taignasse.
Küpseta 175-kraadises ahjus kuni keeksi torgatud puutikk jääb taignata (umbes 35-45 minutit).
Lase keeksil 15 minutit jahtuda, kummuta restile.

Keeksi kaunistasin: Riivisin natuke peeti, pigistasin mahla sõrmede vahel välja (~1 tl). Segasin kiirelt läbi toorjuustu (~pool karpi Tere maitsestamata toorjuustu), paar supilusikatäit rõõska koort (35%) ja maitse järgi tuhksuhkrut. Seejärel lisasin peedimahla, segasin ühtlaseks.
Tõstsin lusikaga kohe keeksile.
Peale niristasin ka veel sulatatud šokolaadi (Bitter) ning lisasin hõbedasi šokolaadinööpe.

Keeks oli ka veel järgmise päeva õhtul mõnus ja mahlane (siis sai otsa). Ainult päevalilleseemned olid peedimahla tõttu roheliseks värvunud :)

Maasikatort

2009-04-24T23:45:00.005+03:00

Minu õele.
Biskviit. Maasika toormoosi-vahukoore tarretis (tahtsin teha midagi sellist nagu Qsti.. aga kuna mälus ei olnud ja internetti polnud, siis ei saanud. Korra-paar olen selle järgi teinud. Väga-väga maitsev!) Vahukoor. Maasikad. Šokolaadiilu.

(Oleks võinud rohkem niisutatud olla ja tarretis nõrgem.)

püreekotletid

2009-04-15T23:01:00.002+03:00

Eilseks õhtusöögiks tegin püreesuppi kartulitest-porganditest. Ja seda sai palju. Lõunasöögiks tegin ülejäägist kotletid (pannkoogid).

Lisasin mune ja jahu, praadisin õliga. Mõnusad pehmed suutäied.