14. märts 2011

Tordid lepatriinudega


Pesamuna sai 1aastaseks. Pidu kahel päeval. Kaks torti. Variatsioonid lepatriinudega.
Napoleonitort ja biskviidikihtidega kohupiimatort. Tordid poseerida eriti ei jõudnud. Pildid käigu pealt :)

Napoleonile panin ka lepatriinud peale, sest tegemist oli ju ometi lastepeoga. Kõige populaarsemad olid loomulikult lepatriinudega tükid ;) Ka täiskasvanute seas!

Napoleoni, seda õiget, tegin esimest korda. Ootasin põhjust,et tegemine ette võtta. Ja polnud midagi väga mässamist. Põhjasid sain küpsetada 2 kaupa pöördõhus.. Tegin valmis ühel õhtul. Kreemi teisel õhtul ja pärast laste magamaminekut oli kreem jahtunud ning sain tordi kokku panna.
Retsept Nami-namist.

Biskviidiga tordi vahel siis kohupiim+vahukoor ning üheks kihiks maasika toormoos. Kihte immutasin piima-vanillisuhkru seguga. Katsin toorjuustu-vahukoore kreemiga. Katsetasin esimest korda šokolaadiääristust. Õnnestus. Kuigi oleks võinud saada peenema joana, et äkki siis saanuks seda kaunistsut ka noaga lõigata?!
Martsipani värvisin peedimahla ja söetabletiga... Vahukoorekreemi spinatiga... Neid värve katsetas Aniitram martsipani värvimiseks (söetabletiga Thredahlia leiutis). Spinatiga sai roheka tooni. Aga päris hästi see vahukoorega ei toimi. Kreem läks üsna vedelaks ja kui vispliga vahustasin, siis hakkas võiks minema, saavutamata vahepeal pritsitava kreemi konsistentsi. Aga sedasi määrimiseks sobis ikka!
Punane martsipan ei tulnud ka just nii punane kui oleksin soovinud.. Tuhksuhkur sai otsa, et martsipani tahkestada.. ühel hetkel tundus,et punasemaks enam ei lähegi :)

Tordid aga maitsesid kõigile nagu mu lootus oligi. Laps sai vanemaks.

Näksimiseks olid veel vürtsikad lavašikrõpsud, peedi-kreemiga rukkileivakolmnurgad ja lihapallid, singirullid. Kartulisalat ja singirullid vanaema Oˇma poolt. Magusaks kringel ka... esimesel päeval ei tulnud nii hea... teisel päeval nagu päris :) Martsipani ja rosinatega, valge pumatiga.
Kuna tordid said valmis õhtuteks, siis sünnipäevahommikul läks küünal pudrupeale - kaerahelbepuder rosinatega. Mirjam ei saanud vist aru, et miks küünal ja tahtis selle kõrvalt juba sööma hakata. Ta hea isuga - kui toit laual, siis aega ei tohi raisata :)


12. märts 2011

Pudrupannukad sukaadiga




Nami-namis pannukate kooskokkamine. Seepärast panen ka siia üles pudrupannukad. Kooskokkamise tõttu võtsin ette tatrajahust pliinide tegemise. Sellest allpool.
Pudrupannukad aga.... Juhtub mõnikord, et hommikust putru jääb alles, siis olen pannud seda saiataignasse, teinud pudrupätse või pannkookide sisse lisanud. Seekord tegin samuti kaerahelbepudrust pannkooke, lisasin juurde sukaati. Sõime tuhksukruga. Mõnus amps.

Vaja läks: purtru, muna, jahu, piima, soola-sukrut, sukaati.
Sega puder munaga, lisa ülejäänud ained, et tuleks hapukoorepaksune taigen. Küpseta pannil.
(Ühe portsu pudru kohta panin 1 muna)

Nüüd natuke pliinidest... Nende tegemine on edasi lükkunud, sest pärmiga kergitamine pole just kiirmeetod. Aga kooskokkamisest innustust saades mõtlesin selle ette võtta. Retseptiks võtsin ema poolt kunagi ammu Eesti Naisest välja lõigatud retsepti. Kas oli asi retseptis või ongi need pliinid sellised?! Paar tükki sõi meist igaüks ära... ülejäänud taignale sõtkusin juurde nisujahu, vajutasin lamedaks pätsiks ja panin ahju. Seda sõime parema meelega! Korra peaks mõne teise retsepti järgi veel proovima... Siis ütlen lõpliku arvamuse :)

Pilt on ka selline segane ... Otsi üles pliinid :)


4. märts 2011

Hapupiimahooaja ootuses...

Mulle täna tundus, et lumi natuke sulab. Lapsega lauluringi jalutades märkas ka tema seda ja küsis: "Emme, tead mis loik see on? Tead?"
Mina:"Ei tea..."
Laps:"See on Eesti rahvuslik loik!"

Kui neid rahvuslikke loike juba palju tekib, siis on lootust,et lumehanged ja koera...hunnikud sulavad ka... Ja kaugel siis see hapupiimahooaegki on!

Hapupiimakook veel eelmisest suvest, mida tegin mitmel korral. Paraja hulga hapupiima sai realiseerida. Maitses mõnusalt! Eriti see koorik! Kui ma nüüd hästi mäletan, siis oli veidi selle "klassikalise keeksi" maitsega...



1. märts 2011

Pilaff lambalihast


Saime maalt tüki lammas :) Ja ema andis edasi talle kingitud Usbekistanist saadetud maitseained. Üks neist oli plovisegu. No ja 1+1=2. Plov läks meie pliidil podisema! Viimati sain lambalihaga plovi kui vanaema seda tegi. Pärast seda olen vaid korra saanud head pilaffi. Seda peretuttavate juures - seal oli saavutatud hoopis uus tase. Vat nii head varianti ma polnudki varem saanud. Seal oli samuti maitseks pandud barbarissi, nagu minu kasutuses olnud segu sisaldas. Enam teistmoodi ei taha! Muidugi peaksin nüüd selgeks tegema, mis aineid segu sisaldas. Suutsin tuvastada koriandriseemned ja barbarissi.. ilmselt paprika oli ka?! Punane segu...

Võtsin ette S.Masso, O.Relev "Lihatoidud". Kuna mulle meeldib tomatipasta, siis läks käiku retsept "Pilaff lambalihast porgandi ja tomatiga". Ma tegin topeltkoguse... Tegin siis sedasi (kirjas 1 koguse ained):
500g pehmet lambaliha
3 sl õli
2,5 dl riisi (kasutasin täisterariisi)
7,5 dl vett
2 sibulat
4 porgandit
1 sl tomatipastat (mina kasutasin lahjemat tomatipastat.. ja seda läks 250g)
soola
pilaffi maitseainet

Pruunista väikesed lihatükid kuumas rasvas. Pane haudepotti. Kuumuta ka tükeldatud sibul ja porgand, lisa lihale. Kuumuta tomatipasta, lisa samuti. Pese riis ja lisa ülejäänud segule. Maitsesta tugevalt. Lisa vesi ja lase haududa kuni liha on pehme. Aegajalt kontrolli, et põhja ei kõrbeks. Vajadusel lisa vett.

Serveerimisel lisasime natuke hapukoort.. vana harjumus. Aga juurde tõstes jätsin selle ära. Ilma oli paremgi :)

Panin plovi podisema ja läksin kepikõnnile. H ja lapsed segasid ja kontrollisid. Umbes 2 tunni pärast kui koju jõudsin oligi parajalt pehme. Nii tublid toiduvalvurid on meie majas!