17. juuli 2010

Osavad pisikesed sõrmed


Olime ühel järjekordsel suvesünnipäeval... kartulisalati tegemise toimkonnas. Koorisime kartuleid jaUla tahtis ka appi tulla (oleks imelik kui ta poleks tahtnud aidata :). Võtsin ta sülle, mõeldes, et las laps vaatab... Ula haaras kartuli ja varsti imestasime, et kartul ongi koorest vabastatud. Pisikeste sõrmekeste abil. Ja siis võttis ta järgmise. Ise seletas, et "ta ei saa noaga koorida. Nuga teeb talle ju plaastri."
Kui kartulid said kooritud, siis oli selge, et munade koorimine peab jääma Ulale... Seda oli ta varem ka edukalt teinud.
No ja siis kurgid andis purgist loomuliklut tema.
Väga hea salat sai. Söömise ajal oli mida meenutada :D Hiljem lugesin viimast Oma Maitset, kus Daana Ots kirjeldas talle usaldatud ülesandeid kartulisalati tegemise juures olles. Ei tea kui palju mälestusi Ulale sellest jääb. Aga ega see nüüd viimaseks salatiteoks jää.


Paar pärlit veel viimastest päevadest ( et need sügise poole kodus õigesse kohta ümber kirjutada)
Ursula istub trepil, vajutab kintsul olevale punasele täpile ja arutab..."ei tea, kes on hammustanud... mõni sääsk või mõni krokodill või..."

Järva Teataja kaanel on pilt luukere peaga... Ula näitab näpuga: "Pandakaru."


Kommentaare ei ole: