25. dets 2010

ILUSAID JÕULUPÜHI!!!


JÕULULEIB, koostis: rukkijahu, linnasejahu, kuivatatud jõhvikad ja aprikoosid, sarapuupähklid.
(vesi, suhkru-sool ka... ja palju häid mõtteid :)

Sain postkasti jõulutervitusena alloleva video. Tuletame meelde ja peame rahulikke pühi!

21. dets 2010

Jõuluajal ikka piparkookidest...

Nii salaja kui ka poolsalaja kadus taigen ka küpsetamata

Sugulane Triin jagas minuga enda selleaastast piparkoogiretsepti. Pärin EMT mingist kliendilehest. Mulle meeldisid need piparkoogid, sest olid krõmpsud. Mitte muredad ega pehmed. Vaid krõmpsud. Õnneks oli ka taigen väga mõnusasti vormitav. Ja õhukeseks rullitud taignast piparkoogid oluliselt ei kerkinud. Niiet krõmpsude küpsiste saak oli suurem kui teiste seni proovitud taignatega. Praegu jään püsima selle retsepti juurde. Vist. Kuigi tumedamaid tahaks teinekord? Ja selle eluohtliku siirupi keetmise tahaks läbi teha :) Ehk järgmisel aastal :)
Asendasin retseptis ette nähtud mee tumeda siirupiga ja tegevuskäiku endale meelepärasemaks.
Panen kogused ka kirja nii nagu ise mõõtsin (origin.retseptis kasutusel klaasid-peod-pakid.. aga need ju kõigil erinevad). Tegin taigent köögiabilisega.

Vaja läks:
2,5dl suhkrut
2 dl tumedat suhkrusiirupit
1 pk (15g ?) piparkoogimaitseainet+ 1 tl jahvatatud ingverit
130 g võid
1/4 tl soodat
1 muna
2 dl hapukoort
600 g jahu (ja lisaks juurde)
Pane kastrulisse või ja suhkur, lase neil koos sulada.
Lisa siirup ja maitseained, kuumuta keemiseni. Jahuta.
Lisa mikseri all kloppides hapukoor ja muna. Seejärel taignakonkusuga segades soodaga segatud jahu.
Pane väikeste pätsidena (tegin 3 pätsikest) toidukilesse tahenema-maitsestuma.

Rullida õhukeseks, vormida, küpsetada 180-kraadises ahjus kuni servad on veidi pruunid. Lase kuumal plaadil natuke jahtuda, siis tõsta restile jahtuma.

18. dets 2010

Maiustamist jõuluajal...



Juba mõni aasta oleme emapoolsete sugulastega kohtunud pikkujoulude pidamiseks... Nii nad hakkasid seda üritust kustuma... Ma ei tea üldse, miks selline nimetus... aga see polegi tähtis. Jube mõnus on seda õhtut oodata... Eriti sel aastal, sest pisikesi päkapikke pole ühelgi aastal nii palju olnud! Ootamine tasub ära :)

Mina võtsin lauale mädarõigast (tädi imehea süldi peale), mida sügisel silmad vees tegime.. sellest postitust polegi vist olnud.... Ja jõululeiva... millest pilti ei jõudnudki teha.. Sellel aastal jäi kokkulepe, et maiustamiseks mingit rammusat kooki ei tee... Tegime emaga kookosepalle mandlisüdamega. Katsetasin ka vürtsikate mandlitega - Oma Maitses (dets2010) oli ahvatlemas imelihtne retsept.

Valge šokolaadi-kookose trühvel- noh, nagu Raffaello.... :)
(retsept TEKO koolitustelt, tegime väikeste muudatustega, retsept allpool)
sain ~50 kommi.
250 g röstitud kookoshelbeid + veel kommide veeretamiseks
100 g võid
400 g valget šokolaadi
75 g tuhksuhkrut
~100 g röstitud (kooritud) mandleid

Vahusta toasoe või. Kui on juba valge, lisada tuhksuhkur ja vahustada edasi.
Lisada röstitud kookoshelbed.
Vesivannil sulatada šokolaad ja lisada võisegule.

Lase massil külmkapis väheke hanguda (et oleks mugav komme vormida).
Kaalu sobivas suuruses tükid (tegin ~12g), vajuta sisse röstitud mandel ja vormi palliks. Veereta röstitud kookoshelvestes.
Säilita külmkapis, enne serveerimist võta toasoojusele pehmenema! Või maiusta kohe :)

Oleks võinud proovida mandlite koorimist, oleks ilusam olnud... Aga Oleks ja Poleks on pahad vennad....

Vürtsikate mandlite retsept selline (Tuuli Mathisen):
400 g mandleid
1 munavalge
2 dl (pruuni) suhkrut
1-2 tl piparkoogimaitseainet
1-2 tl kaneeli
0,5 tl soola

Sega suhkur ülejäänud maitseainetega.
Lisa lahtiklopitud munavalge ja sega ühtlaseks (kui tuleb liiga paks mass, lisa vett.)
Sega mandlid maitseainemassiga nii, et nad oleksid ühtlaselt kaetud.
Laota mandlid ühekorde kihina ahjuplaadile, küpseta 175-kraadises ahjus 15-20 minutit. Iga viie minuti tagant segades.
Kui ahjust välja võtta, on mandlid veidi nätsked, kuivades muutubv kate krõbedaks.

Ma oleks natuke rohkem vürtsi isegi pannud... Aga mõnusad tõesti!

Nami-namis rohkelt põnevaid ideid, mida äkki järgmisel aastal katsetaks... Seal link ka pikkujoulude seletusele :p

8. dets 2010

Olgu kiidetud mitmekülgne kõrvitsapüree!

l

Panin õhtul kõrvitsapüreega tehtud pärmitaigna külmkappi kerkima, hommikul sõime juustu-küüslaugu rulle (mõnus vaheldus "tavalistele" ja hea viis küüslaugu sissesöö(t)miseks) ning kaneelirulle, millest olin juba tükk aega unistanud...
Kõrvale jõime Vürtsikat kõrvitsa piimakohvi (Kulbikeerutaja blogist, retsept kopeeritud allapoole). Seda ülimõnusat jooki olen paaril korral veel teinud, mu emale meeldis ka :) Proovisin teha ka chai-seguga.. kah hea! Aga siis ei tohi jälle väga jahtuda lasta!

Vürtsikas kõrvitsa latte
2 kruusi piima ehk 0,5 l
2 spl kõrvitsapüreed
2 spl suhkrut
2 spl vaniljeekstrakti (ise jätsin selle ära)
1/2 tl vürtsi - kaneel+nelk+kardemon
1-2 portsjonit espressot või 1/2 kruusi kanget kohvi

Kuumuta potis piim, kõrvitsapüree ja suhkur keskmisel kuumusel, sega ning võta tulelt kui hakkab juba aurama. Lisa vanilje ja vürtsid ning vala blenderisse ning pane 15 sekundiks tööle kuni segu on mõnusalt vahus. Mina kasutasin nuimikserit, töötas ka hästi! Vala jook kruusi või klaasi ja lisa espresso.

Kõrvitsapüreed olen sügavkülma teinud hulgim. Kui polnud sulanud püreed, siis lõikasin noaga külmunud püreed ja kasutasin seda.

Kõrvitsapüreega pärmitaigen
Tegin nagu tavalist pärmitaigent, vedeliku asemel kasutasin sama koguse püreed

1 pk kuivpärmi
2,5 dl külma kõrvitsapüreed
2 tl soola
4 spl suhkrut
törts toiduõli (2-4 spl)
500 g jahu (või rohkem)

Sega jahu, suhkur, sool, kuivpärm. Lisa kõrvitsapüree ja õli. Sõtku kuni taigen on kausi küljest lahti ja elastne (vajutad sõrmega taignapalli sisse, siis see auk tõuseb kohe täis). Vajadusel lisa jahu. Kasutan taigna tegemiseks mikserit ja taignakonksu :)

Pane taigen natuke jahusese põhjaga kaussi, kata kaanega (toidukilega) ja jäta ööseks kerkima.
Võib teha ka sooja kõrvitsapüreega, siis saab ~tunni pärast küpsetama hakata. Kergitada siis ikka soojas kohas!

Taigen kerkis tavalisest pärmitaignast tunduvalt vähem. Ahjus kerkisid samamoodi :)
Küpsetasin 180-kraadi juures.

Küüslaugu-juustu saiakeste vahele läks riivitud juust ja vist 7 küünt küüslauku (tükeldatult). Kaneelisaiakeste vahele või, kaneel, suhkur. Poolest kogusest taignast said siis juustusaiad, poolest juustusaiad.


Viimases (dets 2010) Oma Maitses olid vahvad kaneelisüdamed tehtud.. aga minul need ebaõnnestusid... kahju oli, sest suhkur ei karamellistunud nii nagu rullidel tavaliselt. Jätsin otsad kinni vajutamata või miskit... aga tore idee igatahes :) Ehk järgmine kord katsetan mõne üksiku saiakesega...

Lisan siia siis ka õpetuse nimetatud ajakirjast:
Südamekujulised kaneelisaiad
12 tk

20 g pärmi
100 ml sooja vett
400 g jahu
50 g suhkrut
1 muna
5g soola
40g võid
puiste:
50 g võid
60 g suhkrut
3 sl kaneeli
80 g jõhvikaid

1. lahusta pärm soojas vees. Pane kaussi jahu, suhkur, lahtilöödud muna, sool ja pärmilahus. Viimasena lisa pehme või.
sõtku taigent kuni ei jää enam käte külge. Pane 20 minutiks sooja kerkima
2. kerkinud taigen rulli kandiliseks, määri ühtlaselt pehme võiga. Raputa peale suhkrut, kaneeli, jõhvikaid.
keera taigen rulli ja lõika 2 cm paksusteks tükkideks.
3. südamekujulise saia saamiseks tee tükile sisselõige peaaegu kogu rulli ulatuses, vaid ühest otsast jäta rull 1 cm ulatuses kokku. Vajuta rullist tiivad küpsetusplaadile lauali ja venita südame serv lahtilõikamata osast teravaks. Lase saiadel veerand tundi kerkida, määri siis munakollasega ja pista 200-kraadisesse ahju. Küpseta 15-20 minutit.

6. dets 2010

Must, must leib...


Lõpuks oli meeles osta linnasejahu (Bioteegist). Ja sain ka musta leiba! Taignale lisasin hommikul koos ülejäänud jahuga 2 dl rukkilinnasejahu. Eelmisel korral 1dl.. see polnud veel päris minu maitse järgi... Pildil vasakul 1 dl-ga, paremal 2 dl-ga... (vasem leib on nädalavanune). Hetkel loomulikult lemmikuim!

Ei tea kui must vanasti leib oli?

Aga et mis asi see linnasejahu üldse on??? Googledades leidsin Postimehe artikli. Wikipeedias linnased. Aga mida head-kasulikku see teeb??? No maitse ja lõhn on leival igatahes hea...:) Mõnda aega jätkan kindlasti rukkilinnasega.. peale ikka soola.. viimasel ajal küll vähem kui alguses uhasin.. nüüd mõnus soolane mekk mann.. Kerkimise ajal soolaterad sulavad ja teevad kooriku vahva väljanägemisega!

Kui olime kodus kõik külmetunud, tegin mustasõstra moosiga kuuma teed, kõrvale see leib või ja juustuviiluga.. see oli minu maiuspala! Mustasõstramoosi tee ja see leib on eriti mõnus kooslus :D

1. dets 2010

Piparkoogimaja


Selleaastane piparkoogimaja... Maja tarvis taigna ja glasuuri ostsin... Piparkoogimaanja omad mõlemad. Taigen ok. Glasuur jube vedel.. justkui sulas piparkoogi peal... Aga sai katsetada jääpurikate tegemist (maja sissepääsu juures :) Ühelt poolt kukkusid jääpurikad küll ära.. ikka selle glasuuri pärast... aga mis siis ikka... jõuluootusajal tuleb krõbedad sõnad alla neelata :)

Söömiseks tegin piparkoogitaigna nami-namist võetud retsepti järgi. Et saada õhukesi-õhukesi krõbedaid piparkooke, rullisin taigna nii õhukeseks, et aluspind kumas läbi.

29. nov 2010

Chai masala 3 viisil



Pildil chai segu

Esimese chai sain Boheemis. Ja siis sai sellest mu lemmikjook :D
Novembri Oma Maitses oli Chai masala retsept. Mitu-mitu korda sai seda tehtud. Proovisin suhkru asemel ka mett panna - polnud minu maitsele. Lõpuks kujunes välja nii:

1 tass chaid:
2 dl vett
1 dl piima

1 sl suhkrut

1 tl musta puruteed

1 tl riivitud ingverit

5 nelgitera

0,5tl purustatud
kardemoni
1 kaneelikoor


Kuumuta vesi, piim, suhkur keemiseni. Lisa ülejäänud ained, keeda kaane all 2minutit, kurna ja serveeri kohe.


Ja nami-namis sattusin chai-segu retsepti otsa. Tulemus polnud küll nii mõnus kui eelnev.. aga kui teeksin uue segu, siis kaaluksin musta pipra panemist.. ja nelgiga oleks ettevaatlikum.

Segu koosneb:
3 sl ingveripulbrit
0.5 sl jahvatatud nelki
0.5 sl jahvatatud musta pipart
1 sl jahvatatud kaneeli
1 sl jahvatatud kardemoni

Tegin tee samuti nagu eelnevagi ( 1tl maitsesegu lisasin kui piim-vesi-suhkur olid keema tõusnud. 1tl musta teed lisasin samuti)

Korra proovisin ka piparkoogimaitseainega chaid. Tuli väga sarnane tulemus chai-seguga. tehes :) Lisasin veel 1 tl riivitud ingverit. Piparkoogimaitseainet panin 0,5 tl.

Nüüd on mõneks ajaks chai-paus sees. Kui peaks aga jälle tegema, siis Angeelika Kangi retsepti järgi.

23. nov 2010

Kohupiimategu...


Ühel hommikul nägin poole silmaga, et Terevisioonis tehakse kohupiima... Olen söönud kodus tehtud kohupiima... aga see pole erilist vaimustust tekitanud. Täiesti vale maitsega on olnud. Koguaeg olen mõtisklenud, et kui panna vanilli juurde, kas siis on õigem maitse või milles asi...
Käisime "tuttavate lehmade juurest" (mu isa väljend) piima toomas ja tahtsin proovida samuti. Õnneks on olemas saadete arhiiv! Juhendusin ETV-st (Märt Metsallik, Põhjaka mõisa kokk) ja Bioneeri foorumist (on küll jogurti teema aga viimases postituses kohupiim).

Maitse tuli hapukam kui poe-kohupiimal. Aga mitte midagi hullu. Ja kui segasin suhkru-kakaoga, siis oli täitsa OK :) No ja küpsetades puudus igasugune "vale maitse." Tegin samuti sõrnikuid, Ragne blogi järgi (vt allpool). Kui sõrnikuid kuskil silman, tekib vastupandamatu isu. Söön ikka hapukoorega!

3 liitrist piimast sain 570 g kohupiima. Mis on vist väga hea tulemus.

Tegin siis nii:
1. Piima lasin hapuks minna, koorisin pealt kollase koore.
2. Kuumutasin hapupiima potis, madalal temperatuuril ~60-kraadini.
3. Tõstsin poti kõrvale ja jätsin seisma
4. Mõne tunni pärast valasin kõik sõelale ja lasin nõrguda.
VALMIS!


Sõrnikute tarvis läks vaja:
2 muna
2 spl suhkrut
natuke soola
500 g kohupiima
5-6 spl jahu


Munad suhkru-soolaga kloppisin nuimikseriga lahti, lisasin kohupiima ja töötlesin ( et terad muutuksid väiksemaks ja mass läheks ühtlasemaks). Lisasin jahu (niipalju, et mass oleks natuke vormitav. Tegin pätsid, paneerisin jahus ja küpsetasin kuumal pannil õli sees.
Sõime siis hapukoorega (nagu ka enne mainisin).

20. nov 2010

Pudruküpsised


Mõnikord keedab potike putru liiast.... Siis teen küpsiseid.
Seekord katsusin huvi pärast kaaluda kui palju midagi oli...

Vaja läheb:
~560 g putru

50g võid
50 g jahu
50g suhkrut (eks oleneb kui magus pudru on tehtud ka muidugi)

1 muna

Külma või, jahu, suhkru tegin sõrmedega pudiks (puruks). Muna segasin pudruga ja siis ühendasin kõik omavahel. Kui mass on liiga vedel, tuleb juurde lisada jahu.
Mass peaks olema selline, et saab ahjuplaadile väikesed pätsikesed panna. Pätsid võib üsna tihedalt üksteise kõrvale panna, sest laiali nad ei vaju.

Küpsetasin 200-kraadises ahjus ~30 minutit

Sellest kogusest sain ~50 pätsikest.

18. nov 2010

Munakoksutus ja šokolaadiruudud


Isadepäevaks tuleb ikka isadele head meelt valmistad, eks :) H soovis šokolaadikooki.. sama, mille sai ka sünnipäevaks... Ursula oli suur abiline - vajaliku arvu mune koksutas katki täiesti suurepäraselt. Natuke aega tagasi läks ikka munakoori ka kaussi... aga nüüd mitte. Harjutamine teeb meistriks tõesti :)

Retsept ikka nami-namist. Vormi määrisin küll võiga ja puistasin peale riivsaia (suvel mannat) - ei pea küpsetuspaberiga jahmerdama. Pähkliteks läksid india pähklid (minu lemmikud :p)

Koperin retsepti siia samuti.
Vaja läks:
200 g võid
200
g tumedat 70% kakaosisaldusega šokolaadi
3 keskmist muna
250 g suhkrut
100
g nisujahu
100
g hakitud kreeka pähkleid
0.5
tl soola
0.5
tl vanilliekstrakti
Sulata või ja šokolaad vesihaudes.
Klopi munad ja suhkur elektrimikseriga vahule. Lisa sulanud šokolaadi-võisegu ning sega ühtlaseks.
Lisa jahu, sool, hakitud pähklid ja vanilliekstrakt, se
ga täiesti ühtlaseks.
Kalla tainas vormi ning küpseta 170kraadises ahjus 30-35 minutit, kuni kook pealt kuiv tundub.
Serveeri soojalt või lase vormis jahtuda, siis tõsta vormist välja ning lõika tükkideks.

NB! Õiged brownied on pealt veidi kuivanud ja pragunenud, seest aga kohati veel niisked!



Issi (kingiks saadud särgiga) ja tütred :)

3. nov 2010

Täidetud torud


H läks nimekirjaga poodi. Helistab poest ning kurdab, et kandilisi pole, on ainult torud. Et palju võtab. Mina olen suur kohupiimasõber ja arvasin, et võtku siis torusid ja võib 2 pakki ka võtta. Kodus selgus, et H rääkis hoopis pastast... Et lasanjeplaate polnud, olid vaid canellonid... (Kohupiima unustas üldse osta).

Suvel korra täitsin pastatorusid. Ja ajasid mu tigedaks. Toit ei tulnud tookord välja ka veel lisaks. Mõtisklesin, et mille pärast on sellised asjad loodud!?!?!? Seekord toit õnnestus. Järgmisel päeval külmalt oli samuti mõnus. No nagu lasanje, aga vahvama välimusega. Ahjus olemise aeg ka lühem. Kui järgmisel korral cannelonid mu koju satuvad, ma väga ei pahurdagi vast...

Üsna lihtne (tavaline) aga hästi maitsev kooslus tuli ka seekord (lasanjele olen ka sama täidise teinud. Ei söö nii tihti, et oleks tahtnud midagi erilisemat katsetada). Iga kord kui makaronidest vormitoitu teen, mõtisklen, et miks nii palju peab vaeva nägema ja üle küpsetama koostisosi... Kui saab ka lihtsalt pastat kastmega :)

Vaja läks:
Juustukaste:
2 spl jahu
3/4 l piima
175 g juustu (meil oli Atleet)
soola

Segasin jahu vähese piimaga, lisasin ülejäänud piima. Keetsin ja segasin kuni kaste paksenes, lisasin ka soola. Panin juurde juustu, segasin kuni oli sulanud.

Täidiseks:
500 g hakkliha
paar sibulat
küüslauguküüs
tomatipastat
soola
pipart
majoraani
õli
või

Kuumutasin õli-või segus sibula, hakitud küüslaugu. Seejärel lisasin hakkliha ja pruunistasin. Juurde läks tomatipasta, maitseained. Hautasin. Jahutasin.

Karp pastatorusid (mul päris kõik vormi ei mahtunud. Seega ka täidist ei tulnud terve karbi tarbeks)
175 g riivitud juustu
parmesani

Täitsin torud täidisega, asetasin võitatud vormi. Valasin peale juustukastme. Peale sättisin riivitud juustud. Katsin vormi fooliumiga, küpsetasin 200-kraadises ahjus ~30 minutit. Eemaldasin fooliumi ja lasin pealt natuke pruuniks tõmbuda (pöördõhk, pealtküpsetusrežiim).
Natuke aega seisis, siis asusime sööma.

Ja nami-namis selleteemaline kooskokkamine! :)

28. okt 2010

Soolakoorikuga leib... ja üks kaste kah




Meie leiva juuretisepoeg elab ka Ursula hea sõbra ema hoolitsevate käte all. Ja nagu ikka juhtub, tuli leivategu jutuks (mu sõbrannaga küll, kes on juhtumisi sõbra ema :D). Ursula sõbra Aksli vanavanaema ema oli leivale pannud peale jämedat soola, et kerkides teki külge ei hakkaks. Mõneks ajaks vahetavad mu leivad seemnekatte soola vastu. Tõesti mõnus vaheldus! Kellele meeldivad soolakringlid, nendele peaks samuti selline lahendus sobima. A vanavanaema oli lapsepõlves sellist koorikut VÄGA armastanud!

Taigna sisse olen viimasel ajal jälle jahvatatud koriandriseemneid pannud.

Leivajäägid lähevad tihti ka lihakastmete sisse. See on jälle minu vanaema pärand. Teeb mõnusaks tummiseks ja lisab loomulikult head maitset!
Üks pildinäidis hiljutisest kastmest..




Kaste muidu selline:
Raguukondid
sibul
porgand
tomat
vesi
leib
sool
pipar


Pruunistasin raguukondid pannil, panin potti. Kuumutasin rasvas porgandid ja sibula, lisasin tomatisektorid... Lisasin lihale, valasin peale kuuma vett. Hautasin kuni liha valmis. (Vahepeal lisasin soola ka...) Panin lisaks leivaviilud, need hakkavad ajapikku ise kastmes lagunema... Aitan kahvliga vms tavaliselt lagunemisele ikka kaasa ka.

Sõime keedukartulitega, järgmisel päeval lõunaks tatraga :)


Pildil muide, leiva all, mu esimene katsetus kangastelgedel :)

25. okt 2010

Liblikas


7-kuuseks saanud pesamuna auks katsetasin liblikatorti.

Vahele läks kohupiim ja kõrvitsamoos (õunte-sidruniga). Hädasti on mul aga vaja ilusat tordialust :)

19. okt 2010

Jänku Jussi kartulikrõpsud



Kas on kedagi, kes ei tahaks olla niisama tark kui Jänku Jussi isa Mihkel? Või ema Ellen? :)

Jänku Juss õpetas kartulikrõpse tegema. Tuli järgi proovida. See osa on Ursula lemmikosa. Vähemalt seda nõutakse tihti vaadata.

Kartulikrõpsude tegemine:
Koori kartul ja viiulta õhukeseks-õhukeseks. Lao liistud ahjuplaadile ning aseta 180-kraadisesse ahju. Õli lisada pole vaja :) Küpseta kuni on pruunid. Maitsesta.

Jah, täitsa mõnusad krõpsud said!

14. okt 2010

Kõrvitsapontšikud


Ajakirjas Toit&Trend (sept-okt 2010) on kõrvitsapontšikute retsept. Loomulikult tuli ära proovida. Esiteks pontšikute endi pärast... olen mõlgutanud mõtteid, et millalgi võiks teha.. aga et kuidas täpselt jne.... No ja kõrvitsale jälle üks põnev rakendus! Ajakirjas oli väljatulekuks 10-12... meil oli pärast küpsetamist laual 23 :) Klaas, mida kasutasin on diameetriga ~6cm. Ajakirjas olid aga ägedad lillekujulised.. Pontšikud olid maitsvad. Tunduvalt teistsugused kui Kentmanni tänavast saab. Põnevamad. Teinekord proovin veel... Aga et rohkem kõrvitsa maitset tunda oleks, jätan ehk pähklid välja.

Retsept selline:
6 dl (420 g) jahu
60 g väga peeneks jahvatatud metspähkleid
2,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
maitseained: 1 tl soola, 1 tl kaneeli, 0,5 tl muskaati, 0,5 tl ingverit
~120 g kõrvitsapüreed*
0,5 dl piima
0,5 dl hapukoort
1 dl (85 g) suhkrut
2 muna
60 g sulatatud võid
frittimiseks õli

Kõik ained olgu toasoojad!!!
Sega suurem kogus jahu, sool, küpsetuspulber, sooda ja maitseained.
Eraldi kausis sega kokku ülejäänud ained. Sega kõik kergelt kokku (ära üle sega).
Puista lauale ports jahu, vala taigen peale, sõtku mõned korrad. Puista pätsile jahu ja rulli 1,5cm paksuseks plaadiks.
Lõika joogiklaasi abil ümmargused pätsid, viinapitsi abil tee keskele auk. Ülejäänud taigen rullida vormida samuti.
Kuumuta potis õli (vähemalt 5cm jagu), küpseta mõlemalt poolt.
Nõruta pontšikud köögipaberil ja veereta (hakitud pähkli-) suhkru-kaneeli segus.

*kõrvitsapüree tegemiseks väga asjalik link

Ja see ajakiri meeldib mulle üldse VÄGA!!! :)

Mõned ampsud...

Hetk arvuti taga... jagan suupisteid... Käiku läksid kilud ja tursamaks.

1. Hästi kiire...

Vaja läks:
1 lavašš
sulatatud juustu
100 g vürtskilufileed
(või vähem/rohkem... oleneb kui soolast ampsu on soov teha)

Määri lavašš sulataud juustuga, aseta peale kilufileed, keera lavašš rulli, lõika tükid. Aseta ahjuplaadile ja siis 200-kraadisesse ahju. Küpseta kuni servad on pruunikad... Soojalt on head ja ka jahtunult. Soojalt on natuke soolasemad :) Aga mina eelistan muidu ka soojalt neid.

2. Tursamaksasalatiga tuuletaskud

Tuuletaskud valmistasin selle retsepti järgi. Sain 39 pisikest tuuletaskut. Kopeerin retseptist kogused siia ka. Mulle sobis selle retsepti puhul või ja munade kogus.
1.5 dl(140 g)
vett 50 g võid
0.25
tl soola
1.5
dl (105 g) nisujahu
2
muna

Tursamaksasalatist jagus grammipealt :) Salatisse läks 1 karp tursamaksakonservi, 2 keedetud muna (kahvliga katki hakitud), 1 keskmine sibul (hästi peeneks hakitud). Minumeelest sobis täidiseks ülihästi!

4. sept 2010

Leiva sees....


Kas teil rosin šokolaadis on leiva sees olnud? No meil nüüd oli :) Väga hea! Ma ei viitsinud toast rosinakotti tuua... ja panin väiksele rosinahulgale lisaks mõned peotäied rosin šokolaadis. Pildil piilub vist 2 sellist kommikest välja.. aga neid oli hea leida.

26. aug 2010

Ükspäev olime loovad....






Kuna aiamaal olid maas ka sibulad, siis tahtsin ära proovida neist patsi punumise. Googeldades kõige otstarbekam õpetus tundus olema Toidutare foorumis siin (pagarikassi postitus) Umbes-täpselt nii tegingi...
Selline puhastamata sibulate patsike tundus vahva nässakas.. Aga otsustasin siiski ta korrektseks teha. Järgmisel aastal suurem sibulapeenar! Otsustatud! :)



Toitlustuskohas, kus mu ema töötab, läksid katki vahvad toolid. Ja osa toolipealseid saime endale. Ema pakkus, et need võiks kinnitada paekivi-lavatsile... samuti on mõnus nendega lihtsalt murul või trepil istuda. H arvas, et võiks pakkude peale kruvida. 2 tooli saidki sellised! Kõrgus on mõnus. Kuigi pildilt võib mulje jääda, et sobilik lastelauda...



Ja osalt seetõttu, et Nami-namis on täidetud köögiviljade kooskokkamine ning suuresti seetõttu, et H-le meeldivad täidetud köögiviljad... sõime õhtusöögiks pärast loomingulised olemist ;) neid. Täidist jäi üle ja uuristasin mõned tomatid samuti. Muidu on viimased täitmised me lemmik olnud kanahakkliha-juustu täidis.. Siin segahakkliha-riis. Hakkliha polekski pidanud vist enne läbi praadima... aga seekord läks nii. Ja tomatit ma järgmine kord maitsestan ka enne täidise lisamist. Kuna kasvuhoonet meil veel pole, siis külakostiks toodud tomatite üle on meil suurim heameel!












19. aug 2010

Amarettokreemiga... Kiirelt ja maitsvalt



Pesamuna sai 5 kuud vanaks. Plaanisin kohupiimakooki.. jube isu selle järgi viimasel ajal... Aga kuna tundus, et aega selle kokku segamiseks-küpsetamiseks ei kipu tekkima, tuli väikesele pidulauale "Onu Tomi onnike"(seekord täidiseks kohupiim+vahukoor+vaarikamoos). Vist 10 minutit läks kõige rohkem koogi kokku panekuks... No ja lisada siis hilisem vahukoore vahustamine.
Koogi tegemisel osutus asendamatuks meie majapidamisse sattunud Amaretto-maitseline kohvile mõeldud siirup. Alguses lisasin sortsu, et küpsiste immutamiseks kasutatud "maapiima" maitset varjata.. (immutasin, sest külmkapis seismisaega polnud väga palju jäänud). Ja kui vahukoort vahustasin, lisasin ka sinna sekka törtsu. Tundus, et röstitud mandlitega kaunistatud koogile sobiks see hästi :) No nii oligi!

Mandlid said aga koogile valitud seetõttu, et linnud on me marjapõõsad jm tühjaks söönud... ja uudishimulik naabripoiss õhkas, et talle mandlid väga maitsevad kui neid mu köögiriiulis nägi. Lubasin millalgi koogi peale panna ja sel viisil neid talle pakkuda. Mõeldud-tehtud!

Igatahes.. teinekordki maitsestaksin vahukoort selle siirupiga!!!
Küpsiste maitse (Kalevi teeküpsised) on aga nii tugev... Need vist natuke varjutasid seda Amaretto-maitset. Aga põnevam oli vast ikka kui niisama :)

Ja nüüd väike demonstratsioon sünnipäevalapse jõu- ja ilunumbrist :D


21. juuli 2010

Maitsev lehtsalat


Kui mitte iga päev, siis üle päeva sööme sellist salatit küll. Küllastust imekombel veel pole (vähemalt minul... ja mina teen ju süüa :D). Noored salatilehed on nii head!
Sellist kastet tegid vist naised ühes köögis ühel mu lapsepõlvesuvel. Siis nad rääkisid, et lapsed seda süüa ei tohi, et äädikas pidavat vere paksuks tegema. Siis ma pelgasin... aga natuke sõin ikka. Nüüd, täiskasvanuna, lasen hea maitsta :D

Pesen salatilehed, nõrutan ja panen kaussi. Valan peale suhkrut, törtsu hapukoort ja lahjendatud äädikat. Ja siis segan läbi. Süüa kohe! (Kogused enda maitse järgi).

Sobib lihasöökide kõrvale. Aga sõime ka lõhe kõrvale...

Ja kui niisama näkitsedes tundub lehtsalat mõru, siis selle kastmega kaob ka mõrudus.

18. juuli 2010

Võised redised ja porgandid



Viimasest redistest ja harvendatud porgandipoistest sai hea kanafileekõrvase. Ka niisama söömiseks oleks mõnus olnud!

Redised viilutasin, porgandid niisama (järgmisel päeval suuremad ka tükeldasin) pannile või sisse... kuumutasin seal kuni olid küpsenud. Süüa soojalt.

Redistega läks hästi. Mõned kasvasid ikka väga suureks ka. Ja tegime katse harvendamisega. Kuna IGAST seemnest sai redise, oli nii kahju harvendada... panime siis välja kistud redised kohe uuesti mulda. Kastsime hoolega.. alguses tundus, et oli tühi töö - lehed läksid kollakaks... aga pärast läksid ilusaks tagasi... ja saimegi rohkem rediseid. No päris igast taimest suurt redist ei saanud... aga katse õigustas end.
Järgmisel aastal olen targem - panen ühe seemne korraga... ja külvan porganditega ühele vaole (nagu hiljem kirjandusest lugesin soovitust). Nii kahju oli ka tühja vagu vaadata. Nagu ruumi raiskamine oli :)
Seemnepoes päris täpsed teavet ei saanud, millal siis uuesti külvata võin.. ei tea kas läheb uuesti külvamiseks.
Porgandid aga teevad rõõmu. Ja ka neil olid head seemned. Nüüd jään ootama, millal porgandid suured on. Järgmisel aastal kindlasti rohkem porknaid maha panna! :)


17. juuli 2010

Osavad pisikesed sõrmed


Olime ühel järjekordsel suvesünnipäeval... kartulisalati tegemise toimkonnas. Koorisime kartuleid jaUla tahtis ka appi tulla (oleks imelik kui ta poleks tahtnud aidata :). Võtsin ta sülle, mõeldes, et las laps vaatab... Ula haaras kartuli ja varsti imestasime, et kartul ongi koorest vabastatud. Pisikeste sõrmekeste abil. Ja siis võttis ta järgmise. Ise seletas, et "ta ei saa noaga koorida. Nuga teeb talle ju plaastri."
Kui kartulid said kooritud, siis oli selge, et munade koorimine peab jääma Ulale... Seda oli ta varem ka edukalt teinud.
No ja siis kurgid andis purgist loomuliklut tema.
Väga hea salat sai. Söömise ajal oli mida meenutada :D Hiljem lugesin viimast Oma Maitset, kus Daana Ots kirjeldas talle usaldatud ülesandeid kartulisalati tegemise juures olles. Ei tea kui palju mälestusi Ulale sellest jääb. Aga ega see nüüd viimaseks salatiteoks jää.


Paar pärlit veel viimastest päevadest ( et need sügise poole kodus õigesse kohta ümber kirjutada)
Ursula istub trepil, vajutab kintsul olevale punasele täpile ja arutab..."ei tea, kes on hammustanud... mõni sääsk või mõni krokodill või..."

Järva Teataja kaanel on pilt luukere peaga... Ula näitab näpuga: "Pandakaru."


9. juuli 2010

Maasikatega tordikesi...



Hetkel on täiesti erakodne aeg - mõlemad lapsed magavad ja mul on suvilas internett... :)
Panen üles 2 maasikatega torti... Et midagi vahelduseks postitada.. ja samas on ka namis maasikatortide kooskokkamine. Üldiselt selliseid hetki on vähe... ja seetõttu ka postituste vähesus.. Aga kes ikka suve arvuti taga veedab :p

Esimene (rulltort) kaasa võtmiseks Ula ristiisa ülikooli-lõpetamise-grillipeole... ja teine mu enda sünnipäevaks.... Biskviit maamunadest, sees kohupiima-vahukoore segu ja vaarikamoos, peal vahukoore-toorjuustu segu.. ja maasikad.

Maasikaid saab nüüd enda peenrast... Esimest korda elus on me pisikesel perel päris oma aiamaa ja maasikapeenar...

Peenramaast ja suvilast tahaks veel kirjutada... aga ehk sügise poole.. kui on teada kui osavateks me algajate rohenäppudena osutusime :) Kasutan seni igat rahulikumat hetke umbrohu eemaldamiseks :) Lähengi jälle!