24. märts 2009

karamelliherned

nami-nami herneste-ubade kooskokkamisest innustatuna võtsin ette herneste leotamise... nad olid päris kaua leos.. nii hea oli käia juba paisunud herneid näksimas.

"Eesti rahvusköök" kokaraamatus on kommi-asemel-herneste retsept. kuna sel viisil need väga meile ei maitsenud ja ära visata ka ei tahtnud... tegin herned veelgi rohkem kommimaks :) aga 2 dl herneid ei tasu küll korraga valmis teha. kõige maitsvamad on nad kohe pärast valmimist ja siis mõne tunni jooksul. kui või juba väga hanguda jõuab, siis pole mõnusad. panen alla kirja poole kogusest, sest ise teeksin järgmisel korral ainult niipalju. maitse on nagu karamelline miski... kohe aru ei saaks, et hernes (vähemalt mina ja üks degusteerija).
vaja läks:
1 dl herneid
50 g võid
suhkrut


leota herneid kuni need on värskete herneste moega (mul ligunesid vast ~12 tundi). vala vesi ära ja lase kuivada. pane pannile sulama või ning lisa herned. prae neid kuni maitse on valmis herne moodi. võta herned pannilt (katsu eemaldada nii, et või jääks pannile). raputa pannile suhkrut - niipalju, et oleks kiht. kuumuta suhkrut ja võid segamata, et tekiks karamelline värv.. siis lisa herned ja sega neid kuni karamellised. võta pannilt ja pane nõrguma (sõelale näiteks.. ma panin köögipaberile.. aga siis jäi natuke paberit herneste külge).

süüa siis soojalt-leigelt.. või natuke-aega- tagasi- jahtunult :)

18. märts 2009

oasupp





täna tegin oasuppi. ikka sellepärast, et need aktuaalsed (nami-nami 14.kooskokkamine) nendest asjadest, mis kodus oli. ehk siis traditsioonilist suitsuliha/seajala vms lisaga ei tulnud. koguseid nüüd ei tea, sest panin nii palju kui kodus oli/ hea tundub..


vaja läks:
oad
porru
porgand
odrakruubid
puljongikontsentraat
sool
vesi


oad olid leos ~12 tundi. siis kurnasin. porgandi koorisin ja tükeldasin. porru lõikasin samuti ratasteks.


oad ja porgandid panin külma veega keema. kui nad olid juba pehmeks keenud, lisasin soola ja puljongikontsentraadi. natukese aja pärast ka porru.


kruubid keetsin eraldi, sest nende lisamise otsustasin hiljem. muidu tundus supp liiga tühi. aga võib panna ju keema ka koos ubade-porgandiga (aga siis natuke hiljem.. kui eelnevad juba pehmemad).

kui oad olid pehmed, siis vajutasin kulbiga, et neid katki vajutada. lõunasöögiks oli selge supp... õhtusöögiks rohkem tummisem. soojendamisega läksid oad mõnusalt katki... eks oleks ka lõunasöögiks saanud sellist aga kõht läks tühjaks ja Ula tahtis juba õue tuttu ka saada.


mulle meeldis. teistele tundub et samuti. äkki läheb kordamisele :) ettevalmistustööd said ruttu tehtud. täna Ula abile loomulikult ;) lõikamise võtsin siiski enda teha. kuigi ta juba peaaegu teab kuidas see käib!













12. märts 2009

põldoasalat


nami-nami 14.kooskokkamine - Kuivatatud ja konservitud oad ja herned.

sirvisin läbi oma eesti kokaraamatud et milliseid ubadega toite eestlased läbi aegade söönud on. "Eesti rahvusköök" kokaraamatus oli üks söökidest põldoasalat. äärmiselt lihtne, seepärast esimeseks katsetuseks selle valisingi. jah, ma pole varem ubadest midagi teinud. kuigi mulle maitsevad oasupp ja õlleka oad.

millegipärast oli ärevus sees kui oad likku panin. veider. hommikul komponente keetes oli tuba auru täis, aknad higistasid... Ula köhast polnud jälgegi. vähemalt seetõttu oli juba hea ettevõtmine.

see roog oli/on saartelt. tahtsin juurde panna ka sinki... aga lugesin, et uba "on nii rikas toiduaine, et teadlaste kinnitust mööda võib ainuüksi ubadest elada pool aastat, ilma et organism kahju kannatab". mis ma siis ikka liialdan.

tegelikult teinekord paneks ikkagi sinki ka sisse... oleks maitsvam. toitev on ta ka ilma!

kirjutan siia retsepti, mis on raamatus. mina panin kartulit, porgandit tunduvalt rohkem.
eelroana peaks alljärgnevast jätkuma raamatukohaselt kuuele.

vaja läheb :
200 g põldube
200 g keedetud kartulit
100 g keedetud porgandit
1 keskmine mugulsibul
4 keedetud muna
200 g hapukoort
hakitud tilli
soola
suhkrut

oad olid 12 tundi leos. vee kurnasin ja panin uue veega keema. soola lisasin keemise lõpus (lugesin, et siis ei jää koor kõva).
keedetud kartulid ja porgandid lõigata suurteks tükkideks (ma lõikasin porgandid väikesteks.. kartulid aga suurteks. järgmisel korral ka viimased väikesteks. mulle lihtsalt meeldib nii rohkem).
haki ka sibul ja lõika muna sektoriteks (ma viimase tegin jällegi peeneks).
salatikomponenid segada hapukoore-tilli-soola-suhkru kastmega.

kaunistada muna ja tilliga.

ja kui kõhutuuled liiga ei tee, teen pea uue oatoidu. pakk on ju nüüd ootamas.

10. märts 2009

porgandikaraskid


Ula jäi magama ja ma tahtsin midagi küpsetada. lubasin endale, et nädala sees rohkem ei küpseta... vahepeal murdsin seda lubadust, nüüd lubasin uuesti. küpsetamise all ma pigem olen mõelnud ikka magusaid asju... muffineid-kooke-keekse vms... aga karaskit, soodaleiba, sepikut ju ikka võib... need pole ju magusad... kasvõi leiva asemel saab ju süüa... ostetud sepik hakkas niikuinii otsa saama... ja üsna kehv ost oli.. selline kuiv :S sain nüüd endale põhjendatud, miks võisin ahju jälle sooja panna....

tahtsin teha soodaleiba..aga petti polnud.. siis uurisin karaski tegemise variante... ja leidsin retsepti, mille ained mul kodus olemas olid. ja mõned panin tallele ;)

retsept jällegi nami-namist.

selle tegemise käigus läks katki mu kauss... riiviga surusin põhja sisse augu!!!! uskumatu!

ahju polnud ma kunagi nii kuumaks ajama pidanud. ahjus kerkisid karaskid..pärast vist vajusid ikka madalaks tagasi. 10 minutit küpsetasin, siis hakkas kahtlast lõhna tulema... äkki oleks madalama temperatuuriga saanud kauem küpsetada. tikuga katsudes jäi see taignaseks natuke.. samas valmis karaskid taignased ei jäänud. väga toitvad!!! ja hästi ilusad oranžid! järgmisel korral võiks kreeka pähkleid sisse panna. sain 4 pätsikest. maitsesid head nii soojalt kui jahtunult.

9. märts 2009

naistepäeval...




H tegi mulle KIRJU KOERA. seekord katsetas kondenspiimaga (retsept nami-namist), et aru saada, kas on mingi vahe... kleepuv vms nagu olime kuulnud see polnud. ääretult maitsev aga küll. sees olid ka veel rummirosinad :p

pärast jalutuskäiku päikesepaistes tuli uni ja õhtusöögiks tegin sibularõngaid õlletaignas. raamatust "50 hääd eesti retsepti". H onu oli Iirimaalt tumedat Guinnessi toonud... ja seisis meil kapis. kasutasime ära. pool purgist jäi alles... sellele tuleb vast uus toidune-rakendus. äkki selline...

aga sibularõngad õlletaignas siis...

ma ei saanud hästi aru, miks sibularõngaid pidi peterselli-pipra-jahuga segama, sest nende külge midagi eriti ei jäänud. äkki oleks pidanud sibulad mahlasemad olema või neid enne niisutama? vette korra kastma?! ehk oleks tulemuslikum maitse koha pealt olnud, kui maitseained taigna sisse seganud oleks?!

jahu panin alguses 2 dl (nagu muidu räägitakse, et "klaas" on...) aga ma panin juurde, muidu oli liiga vedel ja sibula külge hästi ei jäänudki.

kastme tegin hapupiima asemel hapukoorest. sisse aga kokaraamatus soovitatud maitseid - roheline sibul (võtsin sügavkülmutatud), sidrunimahl, pipar, sool.

väga toitev oli... sõime muidugi ka kahekesi kõik ära (kui Ula paar hammustatud rõngast välja jätta). õlut kõrvale ei joonud... aga ilmselt sobiks tõesti hästi :)

vaja läks:
3 suurt sibulat
2 spl peterselli (kasutasin sügavkülmutatud)
pipart
3 spl jahu

taigen:
2 muna
250 ml tumedat õlut
1 klaas jahu
soola
friteerimiseks õli

kastmeks: hapukoor (hapupiim), sool, pipar, sidrunimahl, roheline sibul.

sibul lõigata paksudeks viiludeks ja eraldada need rõngasteks.
sibul, petersell, pipar, jahu segada (või lisada need ained taignale) ning siis .
taigna-ained segada kokku ning kasta sibularõngad sisse.
rõngad küpsetada kuumas õlis (panin potti ~2 cm kihi õli, lasin kuumaks). võta välja vahukulbiga ning aseta köögipaberile rasvast nõrguma.

süües kasta eelpool mainitud kastmesse.