10. dets 2009

Tulge-tulge, jõulud!


Piparkoogimaja otsustasin teha väheke lihtsama kui eelneval kahel aastal. Suur oli rõõm kui maja saigi kokku.. ainult ühe villiga sõrmel... ja üsna ruttu (6-küljega majaga oli tükk aega jändamist.) Kuna maja ise oli üsna lihtne, siis tahtsin teha ka aiakese ja kuusekese... Selle aiakese sööme ilmselt mõne päeva jooksul ära, sest ta on paarist kohast juba murdunud.. ja ajab mind tigedaks kui ümber kukub.

Akna ees pole värvilist "klaasi", sest majapidamises polnud mitte ühtegi karamellikommi...

Uks ja värav on lahti.. hüüavad "Tulge-tulge jõulud!" :D

Oleks võinud teha veelgi väiksema.. et siis oleks kandiku peal selline nunnu olnud... No ehk järgmisel aastal... Kuigi järgmiseks aastaks on ikkagi muu plaan peas... Sel aastal jäi laenamata selline suurepärane mõte (Kook/Köök blogist). Millalgi tahaks teha ka ikka rõduga... Või no sellise eriti erilise kiriku (Heleni retseptid blogi).


Lõiked Angeelika Kangi "Väike piparkoogiraamat".
Taigna ostsin selle maja tegemiseks poest.. Tundus raiskamisena panna väärtuslikku võid lauale seisma.. ja margariiniga taigna saabki ju poest... Nüüd järgmised piparkoogid.. ikka ise, ise... :)

Toas on püsivalt piparkoogilõhna...

8. dets 2009

Piparkoogilõhnaline....



Esimese satsi piparkoogilõhna saime oma elamisse piparkoogitaignast küpsiseid tehes.. ja pärast seda paaril korral kooki tehes... Tegelikult oli nõudlus küpsiste järgi aga ma ei viitsinud nikerdada :) Viimane piparkoogitaignaga kook sai ilusama ilme liivataignast kujunditega. Maitses loomulikult hästi!


Vaja läks:
500 g piparkoogitaigent
250 ml pohlamoosi


Rulli pool taignast ahjuvormi suuruseks. Kata pohlamoosiga (jäta ääred tühjaks, et taigna saaks kokku vajutada). Rulli ülejäänud taigen lahti ja aseta kõige peale, vajuta servad kinni.
Soovi korral kaunista liivataignast kujunditega...
Liivataigna kaunistusteks võta mõned tükid võid, lisa suhkrut, natuke soola ja jahu. Näpi ained puruks, lisa tilk vett ja suru taignaks. Aseta külmkappi ~30 minutiks. Rulli taigen lahti, vormi piparkoogivormidega kujundid ning aseta koogile.

Küpseta 180-kraadises ahjus kuni piparkoogitaigen on küpsenud aga pehme (katsu kahvliga) ning valge taigen pruunikas.

Lõika tükkideks. Maitseb hea mitu päeva.

3. dets 2009

Mõtisklusi keedutaignast....



Nami-nami 21.kooskokkamise teema oli keedutaigen... Varem olin katsetanud paaril korral. Üks neist mitte nii edukalt. Kooskokkamisest innustatuna võtsin tegemise jälle ette. Tegelikult juba isadepäevaks.. Sellest tegemisest väike pilt siin.

Eile oli külalisi oodata ning tahtsin soolaseks ampsuks midagi teha. Retsept nami-namist: Juustusõbra tuuleoad. Osa parmesanist (Forte) asendasin Atleediga, sest esimene sai otsa... Peterselli asemel lisasin kapis kasutuna seisvat "Ürdist supisegu", Tamme talu ürdiaia toodang.

Kui eelnevatel kordadel olen küpsetanud alguses auruga.. sest nii räägiti Tekos... mõtlesin katsetada seekord nii, nagu retseptis oli (ja ka paljudest teistest retseptides, mis ette juhtunud vahepeal).. ehk siis auruta. Auru sain eelnevatel kordadel ahju nii, et piserdasin ahjuplaadi, kuhu oli juba taigen pritsitud, veega üle. No kohe nii, et oli loiguke keset plaati... Tekos öeldi, et liialdada ei saa... Aga ka need tuuleoad kerkisid. Kas veega ahjus oleksid nad veelgi kerkinud??? Kahju, et ei katsetanud ühe plaadiga ühtmoodi ja teisega teistmoodi... Auruga pidime seal küpsetama aga seetõttu, et just tänu veeaurule pidavat keedutaignaküpsetised kerkima...

Ja kui tõepoolest ei peagi ahjus auru olema ega temperatuuri alandama... siis pole nende toodete tegemine ju üldse keeruline...

Munade lisamise kohta anti seal samuti õpetus, et pärast iga muna lisamist tuleks katsetada.. Ehk siis tuleks lusikaga tõmmata taigent üles.. Kui taigen vajub alla, on mune liiga palju ja tuleks lisada uuesti keedetud taigent. Kui tekib terav tipp, siis on mune vähe ning kui tipp vajub natuke longu, siis on mune parajalt....

Tuuleubasid tehes tundus, et pärast 2 muna oli juba justkui paras kogus mune... Aga panin ikka nii nagu retseptis... Ja siis tundus, et see tipp vajub ikka liiga alla. Aga kondiitripritsiga pritsides jäi vorm ilus ja üldse õnnestusid pisikesed :)

Kuigi tuuleubasid vist ei täidetagi, tundusid nad mulle nii ikkagi igavad... Osad tuuleoad läksid söömiseks herne-püreesupiga, osad täitsin küüslaugu-juustu määrdega ning tänastele külalistele täitsin need sinihallitusjuustu-toorjuustu seguga. Paar tükki sõime Ulaga nii, et panime Merevaiku sisse. Need olid mumeelest veel kõige paremad.

Ja see taigen maitses mulle ka! Nö tavaline keedutaigen (juustu ja ürtideta) jääb minu poolt limpsimata.... No ja loomulikult ka pulbrist valmis segatud taigen... Kui te teaks kui jube lõhn sel veel on...

Siin pildil mu esimesed kodused profitroolid... Auruga küpsetatud, vormitud lusikaga... Kuna polnud kindel, kas õnnestuvad, ei tahtnud pritskotiga jändama hakata :)



27. nov 2009

Karjala pirukad



Pikka aega sai hoogu võetud ja lõpuks said ka tehtud. Ja selgus, et karjala pirukad on ka Nami-nami 22. kooskokkamise teema! Retsept ka loomulikult namist.

Taigna hulk pärast valmis segamist ei tundu just suur... aga kuna pirukapõhjad tulevad tõesti õhukesed, siis ei tasu muretseda (nagu mina alguses tegin :). Mul oli abis ema. Ja meil tuli 23 pirukat. Oleks võinud ehk ka natuke paksemaks jätta põhja. Järgmisel korral katsetan ja siis saan võrrelda.

Pirukad kastsime ahjust võetuna kohe piima-või segusse ja jätsime hauduma nagu retseptis soovitab. Põhjad jäid selle tulemusel natuke pehmemad kui poest ostetud pirukatel. Jälle tasub katsetada vast ainult pintseldamist.

Täidiseks oli eelmise päeva riisipudru tilliga, segatuna porganditega.

Küpsetasime 250-kraadi juures.

Sõime munavõiga. Minuarust olid täitsa nagu päris. Välimuse üle samuti ei kurda. Voltimise õpetuse sain youtubest. Oi kui õnnelik ma olin kui piruka välimus pärast voltimist vastas mu ootustele :D

Plaan oli pakkuda pirukaid ka järgmisel päeval saabuvatele külalistele... Aga kuna pirukate tegemise ajal saabus suurem sats külalisi, siis said need ka otsa.

Pime on praegusel ajal.. Paha pildistada... :(

11. nov 2009

Isadepäevaks....



Üheks kingitusektegi Ula minu abiga mehise lille. Õhtul küpsetasin valmis keedutaignast tuuletaskud (pilt allpool).. Ja hommikul täitsin need kreemiga (kohupiim, vahukoor, püreestatud astelpaju, suhkur). Tegin enda maitse järgi mahedama kreemi. H arvas, et oleks võinud ikka natuke magusam olla. Õhtuks polnud ta magusaisu raugenud... valis välja Maiustused raamatust Daimi šokolaadi. Mõeldud-tehtud. Kuigi alguses hirmutas temperatuuri jälgimine, mis retseptis kirjas... Aga sai täiesti termomeetrita!


Vaja läks:
50g võid
130g suhkrut
70 g (heledat) siirupit. Meie kasutasime tumedat...
200 g piimašokolaadi


Sega paksu põhjaga potis või, suhkur ja siirup. Sulata madalal kuumusel (panin elektripliidil kuumuse 2) ja lase seejärel keema tõusta. Sega aeg-ajalt ja keeda kuni tekib pehme karamell (termomeetril 142-kraadi. Mina katsetasin veekausiga - tuilgutasin karamelli vette ja kui hangudes oli juba õige, siis võtsin pliidilt). Kalla segu küpsetuspaberile (võib olla vormis) ja lase jahtuda. Lõika karamell väiksemateks tükkideks enne kui see täielikult kõvaks tõmbub. lõikamiseks on vist otstarbekam kääre kasutada. Mul tulid noaga sellised lapergused tükid...) Lase siis täielikult jahtuda.

Sulata šokolaad vesivannil, kasta karamellitükid ükshaaval šokolaadi ning aseta küpsetuspaberile tagasi. Lase šokolaadidl hanguda.

Hoia jahedas.


H maitses ja ütles: "Nagu päris!!!" Mina nõustun!


Kui nüüd keegi oskaks öelda, miks oli retseptis kirjas et just heledat siirupit peaks kasutama? Nii enda harimise mõttes huvitab....


Tuuletaskud olid sellised:

8. nov 2009

Rõõmud uue kodumasinaga



Varajane Päkapikk või Jõuluvana tõi mulle kingi. Ma arvan ise, et see on samas ka varajane emadepäevakink ja veelgi varajasem sünnipäevakink. Ma ei protesteeri! Või siis paar lisa nendeks teisteks nimetatud tähtpäevadeks.
Et selline.

Prooviks valmis kohe üks väga hea hapupiimakeeks, täisteranisujahuga pärmitaignast pesto-juustu rullid ja siis veel üks keeks emale külla kaasa võtmiseks (selle maitset ja pilti pole).

Kuigi magusaisu pole ikkagi täielikult taastunud, on nüüd soov aparaati katsetada. Eks siis tuleb rohkem külalisi kutsuda :) Samas, ega hea masin ei tähenda ainult magusaid tooteid. Ja hakklihamasina lisa on ka juba kasutamisjärjekorda ootamas.

Lisan siia aga "Kelmikad keeksid" raamatust hapupiimakeeksi retsepti. Juhuks kui raamatust kaugel on hapupiima üle... Seekord tegin aga keefiriga. Peale kama ja väikeste pannkookide pole ma nii mõnusat hapipiimaküpsetist saanud. Mulle meeldib täiesti glasuurivabalt!

Vaja läks:
125 g võid
2,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
2 muna
3,5 dl jahu
0,5 tl soodat
0,5 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl hapupiima

Vahusta toasoe või suhkrutega. Lisa ükshaaval munad, samal ajal vahustamist jätkates. Ühenda kuivained ja sega vaheldumisi hapupiimaga võivahu hulka.
Vala taigen võitatud, riivsaiaga ülepuistatud (2l) vormi. Küpseta 175-kraadises ahjus 30-35 minutit (minul küpses kiiremini). Kontrolli tikuga!
Lase keeksil 15 minutit vormis jahtuda, siis kummuta välja. Ja selle järgmine on tähtis, sest esimest korda seda keeksi tehes, vajus ta kokku kui kohe kummutama asusin!

Pesto-juustu rullide vahele läks just see, mis nimes kirjas. Täisterajahu (asendasin poole nisujahu kogusest) ja pesto maitse sobivad mumeelest väga hästi!

5. nov 2009

Koriandriseemnetega leib vol 2


Teiskordne maltoosa ja koriandriseemnetega leiva tegemine on seljataga. Viimane poolik leiba on söömiseks... Et seekord siis röstisin-pruunistasin koriandriseemneid enne jahvatamist. Maitse on meeldivam, mitte nii intensiivne. Võibolla summutas maitset ka maltoosa suurem hulk. Eks siis järgmisel korral saan katsetades vastuse. Jutud käivad, et linnasejahu olevat Looduspere poes müüa... pean ka seda uurima...

Suhkrut panin seekord 0,5 dl rohkem. Järgmine kord panen ikka varasema koguse... Vist ikka natuke liiga magus...


Küpsemine oli teistmoodi kui juba harjunud olin. Koorik tuli kiiremini peale ja tulid jälle lõhed... Samuti pärast küpsemist jäi koorik kõvem kui tavaliselt. Panin ka leivad võiga kokku määritult, räti sees restile jahtuma. Kui järgmine kord restile panen, siis peaks ikka märja räti sees laskma jahtuda.


Noh, jälle ehk targem :)


Juuretis kääris jälle vägevamalt. Seekord võtsin vähem järgmiseks korraks.



Külalistele pakkusin lauamänguõhtul leiba kiluvõiga. Kõigile meeldis!

25. okt 2009

Borodino leib?


Pole jälle pikka aega ühtegi postitust teinud. Pole eriti söögiisu(sid) olnud ja kuna magusaisu oli ka kadunud (nüüd juba 20 nädalat... ehk 20 pärast tuleb jälle korralikult tagasi ;) Ja kuna entusiasmiga pole ühtegi asja valmis saanud (no mõned erandid on ilmselt ikka olnud ka... aga ei mäleta).. mis ma siis postitan...

Käisin aga vahepeal Annely Maksani leivakoolitusel. Hea, et käisin, sain ka leivateoks jälle innustust!

Paar päeva enne koolitusele minekut lendas mu (juba sooja veega segatud) juuretis mööda kööki laiali. Sellest õppisin et ikka ei tasu kiirustades leiba teha... Ühe leiva jagu jäi kaussi... Ja leib tuli välja. Tõin aga igaks juhuks uue juuretise koolituselt kaasa. Pärast seda on mu vana juuretis eriti eeskujulikult käitunud. Leivad kerkivad kõrgemaks ning rohkem leibasid tuleb välja (aga siin on ilmselt tegu hoopis koolituselt õpitud sõtkumises-jahu lisamises).

Koolitusejuuretis sai uue õnneliku omaniku!

Aga nüüd proovisin ka ise maltoosaga leiba teha. Ja panin sisse jahvatatud koriandriseemneid. Üle tüki aja tahan ka ise rohkem leiba süüa ja tagasiside on ka teiste poolt peres hea. Olin vist tüdinenud eelmisest maitsest.

Panin juuretisega käärima 15 g jahvatatud koriandriseemneid. Kohati tundub, et sai vist natuke palju aga võiga süües on jälle väga hea. Eks pean proovima natuke vähemaga ja siis otsustama, mida teha. Nami-nami kokandussõnastikust lugesin hiljem, et enne jahvatamist peaks kuumutama ja pruunistama seemneid. Enne proovin ka selle variandi ära!

Ühe pildi jõudsin teha, siis tuli telefonikõne ja hiljem oli juba leiba väga vähe alles... Paari päeva jooksul peaks uued leivad hakkama panema... Kui ainult koriandriseemneid igast poest saada oleks... :(

Erinevaid täidiseid ei tahtud ka katsetada... Mõtlesin, et panustaks mõnda aega hoopis erinevatele leivakatetele (saades jälle koolituselt innustust).

Ostsin ka Koduleivaraamatu! Äärmiselt tore kogumik! Hetkel juba välja laenutatud... palju põnevat lugemist ja järgitegemist!


7. sept 2009

Koletisega tort





Mu vennast sai kah 1. septembril koolipoiss. Pakkusin, et teen talle tordi. Ta palus koletisega. Ma siis proovisin. Martsipanist koletis sai nii koletislik kui ma vähegi oskasin. Kuigi ega ma väga hirmsat ei tahtnudki ju... Mõtlesin juurde legendi, et see koletis tahtis kah kooli minna ja seetõttu sellise leebe moega õpetajale lille viima asuski.
Maitses hästi. Tahstin kogused endale meelde jätta, et kui õnnestub, siis järgmine kord tean... Ja kaotasin paberitükikese ära kuhu üles kirjuatsin. Aga umbes nii need kogused olid.
Kuna vahukoor pidi tükk aega söömist ootama, segasin toorjuustuga selle. Ja väga hea maitse sai. Palju sobilikum martsipani ja kohupiimaga kui lihtsalt vahukoor.

vaja läks:
500 g kohupiima

125 g hapukoort (20%)

4 muna

suhkrut
vanilllisuhkrut
tükeldatud õunad (~5-6 väikest)
2 spl jahu

Täidise jaoks segasin kõik omavahel.

175 g võid
jahu
küpsetuspulbrit
suhkrut (maitse järgi)

Panin võile peale suhkru ja jahu küpsetuspulbriga ning hakkasin näppima kuni sain ühtlase puru (vajadusel lisasin jahu juurde). Siis lisasin törtsu vett ja sõtkusin ühtlasemaks taigna. Küpsetasin 180-kraadises ahjus kuni tekkis läige ja siis ära kadus.

Põhjale valasin peale täidise ja küpsetasin kuni valmis sai (ei võdisenud enam liigutades).

vahukoort

suhkrut
toorjuustu (Creme Bonjour)
tuhksukhrut

martsipani


Martsipani ja kohupiimakoogi vahele määrisin kihi kreemi, mille segasin veerandist karbist toorjuustust ja tuhksuhkrust.
Martipani rullisin ja voolisin. Vahukoore vahustasin toorjuustu ja suhkruga.

22. aug 2009

Struudlid



Nami-Namis on jälle kooskokkamine. Seekord struudlite-teemaline. Jälle üks asi, mida olen mõtelnud, et võiks ju proovida aga sinna see jäänud on. Hea põhjus end siis kokku võtta.
Tõepoolest midagi keerulist polegi seda teha. Või mul lihtsalt vedas, et hakkama sain kergelt :)Justify Full

Otsisin retsepti välja ja kui hakkasin tegema poenimekirja, vajutas Ula arvuti kinni ja enam tööle ei saanud. Siis otsisin välja Maru raamatust struudliretsepti ja tegin seal antud taigna sisse oma täidise (loomulikult inspireeritud targemate tegemistest).


Kahe päeva jooksul tuli 2 struudlit. Üks magus- õunatäidisega- ja teine soolane- hakkliha, juust, ananass.
Parimalt maitses soojana!!! Kuigi külakostiks jõudsid need jahtununa. Või oli siis juba hangunud ja polnud nii hõrk. Aga maitsev ikka.


Maru struudlitaigen:
4 dl jahu
näpuotsatäis soola
1 dl toasooja vett
3 spl õli
o,5 tl 30%äädikat


täidisteks panin:
õunatäidis
~500 g tükeldatud-kooritud õuna
suhkrut
kaneeli
riivsai
võid pinseldamiseks

soolane täidis
~450g hakkliha
sibul
soola
pipart
konserv tükeldatud ananassi
~150 g riivitud juustu
pune
riivsai
pintseldamiseks võid

Jahu segasin soolaga. Mõõdutopsikus segasin vee, äädika, õli ja lisasin jahule. Sõtkusin elastse taigna ja panin Maru soovituse järgi sooja kausi alla 30 minutiks seisma.

Nüüd on jälle koht, kus ma saan kiita enda soetatud köögividinaid :) Kiidaksin Tupperware küpsetusalus/rullimisalust. Natuke venitasin taigent ka aga selle aluse peal oli väga kerge taigent ka õhukeseks rullida (nii õhukeseks, et sinine alus läbi kumas). Ja alusega sai väga hästi struudli kokku keerata.


Lahtirullitud taignale pinseldasin kihi sulavõid, raputasin peale kihi riivsaia ning siis täidise. Ja keerasin TW alust kasutades struudli kokku.

Õunatäidise jaoks segasin õunad, suhkru ja kaneeli ja lasin natuke aega seista.
Hakklihatäidise jaoks praadisin sibula, hakkliha. Jahtunult maitsestasin soola-pipraga. Taignale või ja riivsaiakihi peale puistasin juustu, siis hakkliha ning seejärel ananassi. Maitsestasin punemega.


Küpsetasin 180-kraadises ahjus 40 minutit. Pintseldasin sulavõiga iga 10 minuti tagant, nagu Maru soovitas.


Küsimus tekkis, et kuidas ma tean, kas on vamis saanud. Võtsin siis välja kui aeg täis ja pealt kuldne. Ja siis pintseldasin veel korra võiga.


Magusale struudlile raputasin tuhksuhkrut, soolane jäi niisama.


Ma nüüd vahelduseks pärmitaignale ilmselt teengi mõnda aega struudleid....

10. aug 2009

Eriline Moosisai



Ma pole nii ammu siia ühtegi postitust teinud. Hea, et konto ikka aktiivne on :)

Vahepeal olen küpsetanud-grillinud-keetnud jms ka, aga pole mahti saanud postitada. Nädalavahetusel oli toiduga seoses aga midagi väga toredat, mida tahtsin siia talletada. Minu Ula (1a7k) tegi endale esimest korda ise süüa! Mitte liivakooki aga päriselt!
Valmistasin maal seljaga Ula poole parasjagu magushapusi kapsaid ja piilusin aegajalt, ega laps laua tagan alla kuku. Tema aga toimetas ka. Haaras laualt saiakannika, leidis suhkrutoosi ning kuhjas lusikaga saiale suhkrut peale. Jooksin fotokat tooma aga tema toimetas edasi. Suhkrukuhjale lisas teelusikaga Paabi keedetud moosi. Ja sai oligi valmis! Ja siis tuli kõik see sealt pealt ära lakkuda ning lusikaga veel moosi suhu panna!

Vat nii!

30. juuni 2009

Kamatrühvlid





piltidel: ülemised pohlamoosiga, alumine rabarberimoosiga.

Nami-namis on kamateemaline kooskokkamine ning maikuu Oma Maitses (2009) on Kauksi Ülle Seto trühvlid ehk kamapallid. Viimase juures oli nõuanne, et retseptis olevaid asju võib asendada näiteks hapukoore ja õunamoosiga. Mina tegin trühvleid kahel korral. Esimesed rabarberimoosiga, teised pohlamoosiga (jäid seest roosakad). Et oleksid katsikule kaasa võtmiseks ning teised sünnipäevalaual ilusamad, said need veel ka šokolaadikuued.

Rabarberimoosiga trühvlitele võiks sisse panna ka veel hautatud rabarberitüki. Natuke rohkem nikerdamist ehk oleks aga millalgi katsetan ära.

Kommid maitsesid mulle väga (kamaarmastaja kohta pole see mingi uudis), eriti tundusid need maitsevat mu vennale!

vaja läks:
180 g hapukoort (20%)

200 g kamajahu
200 g rabarberimoosi

valge šokolaad (jõhvikate ja kookosega andis hea lisamaitse)
tume šokolaad

Sega omavahel koostisained, lisades neid niipalju, et tuleks sobiv vormitav mass ja maitse. Tee teelusika abil pätsikesed ja aseta külmkappi tahenema. Samal ajal sulata šokolaad vesivanis. Kasta pallid ükshaaval šokolaadi, raputa natuke kahvlil üleliigne šokolaad kaussi tagasi ning lase taheneda.
Mul oli plaan kaunistada muudmoodi aga tuli välja nii, et alguses kastsin valgesse šokolaadi, lasin tahendeda ja kastsin tumedasse šokolaadi.

Pohlamoosiga trühvlitele niristasin valget šokolaadi pärast peale.

Kommi mass oli tegelikult üsna pehme, niiet ka šokolaadiga katmine vajas nikerdamist. Aga nii hea oli hammustada läbi kõva šokolaadi ja saada pehme täidis!

29. mai 2009

Marineeritud võilillenupsud


Kui otsisin võilillemee tegemise juhist, sattusin ajaleheartiklile, kus retsept "Marineeritud võilillenupud". Võililli korjates jäi palju sobivaid nuppe silma, tahtsin järgi proovida.


Kopeerin otse artiklist:

Vaja läheb: Rohelisi võilillenuppe, suhkrut, äädikat.

Valmistamine: Hoida võilillenuppe 30 min külmas vees, et vähendada nende mõrusust. Keeta mahedamaitseline marinaad – 1 l vee kohta 100 g suhkrut, 50 g soola, 1,5–2 spl äädikat. Nõrutatud võilillenupud lisada kuuma marinaadi, mitte keeta. Säilitada keeratava kaanega väikestes purkides. Marineeritud võilillenupud sobivad lihatoitude kõrvale.


Mina soovitan toppida purgid hästi tihedalt võilillenuppe täis, sest marinaadis lähevad nad nagu kokku ja siis jääb pool purki ainult täis! Mina pole varem marinaadi ise teinud. Äkki järgmisel kevadel olen staažikam ja oskan paremas suhtes seda keeta. Järgmisel hommikul maitsesin natuke. Võilillenupu maitse polnud muutunud. Arvan, et võib tõepoolest huvitav olla seda mõne lihatüki kõrvale salatiks süüa. Jään parajat hetke ootama! Ja ka seda, mis maitsega need nupud siis on :)


Nami-Namis aktuaalsed vahvad kevadrohelise kasutamise ideed!


28. mai 2009

Kuusekasvukreemiga küpsised

Juba eelmisel aastal tundus kuusekasvuvõi põnev olevat. Tegemiseni jõudsin sel aastal. Väga meeldis!!! Ja siis hakkas mõte edasi liikuma... Tegin võikreemi, et maiustada!
Kuna küpsiseid ise küpsetada ei jõudnud (ega sobivat retseptigi käepärast polnud), võtsin kasutusele Kaera Ants küpsised.

vaja läks (17 küpsist):
200 g võid
2-3 tl suhkrut
~10 peotäit hakitud kuusekasvusid
1 tl vanillisuhkrut
2-3 tl sidrunimahla
34 Kaera Ants küpsiseid

Vahusta või. Kui hakkab juba valgeks minema, lisa suhkur ja vahusta edasi kuni kristallid kadunud. Lisa maitse järgi kuusekasvusid (jäta osa kaunistamiseks alles), sidrunimahl, vanillisuhkur.
Tõsta saadud kreem ühele küpsisele, vajuta teine peale - nii, et kreem natuke äärtest üle oleks. Veereta küpsist servapidi hakitud kuusekasvudes. Siis jäävad küpsised ilusamad ning kuusekasvu maitse tuleb paremini esile. Kaera Antsud on muidu üsna domineeriva maitsega. Korda tegevust ülejäändu kreemi ja küpsistega.
Kui neid maiuspalasid mõnda aega jahedas hoida, läheb kreem tahkemaks ning on parem süüa!

Kuusekasvuvõi retsepti päriskodu.




Nami-namis kevadrohelise kooskokkamise head ideed.

26. mai 2009

Võilillesiirup



Maal polnud midagi kasulikku teha. Õues oli ilus võililleaas... Kõigepealt tuli meelde Paha Polly ja nende "Naerame". Ja siis meenus veel, et olin lugenud võilillemee kohta. Netist guugeldades leidsin ka retsepti. Korjasin ämbrikese võililleõisi, noppisin need lahti. Siis helistas H vanaema Memm sugulasele Aivele, et küsida üle kuidas tehakse. Sugulaseks osutus Aive Luigela. Milline õnn! Ja tema andis teistsuguse juhendi kui need, mis internetist sain. Ja siis nii ma tegingi:

vaja läks:
võililleõisi
vett
rabarberit
suhkrut

Võililleõied tuleb noppida lahti, et potti läheks ainult kollane osa. Peale valada niipalju vett, et kataks ära. Ja siis jätta 24 tunniks seisma.
Seismisveega panna pott tulele, lisada rabarberivarsi ning kuumutada läbi.
Siis lasta seista veel paar tundi.
Kurnata, pigistada mass kuivaks.
Panna pott vedelikuga uuesti tulele, lisada suhkrut ning kuumutada kuni segu pakseneb.


Minu kogused ja ajad:
Võililleõie lehti oli umbes 1,5 -2 liitrit
Võililleõie lehed olid leos ~20 tundi. Siis kuumutasin ma massi läbi rabarberivartega (5-6 tk). Lasin keema ja keetsin ~15 min.
Siis mass seisis ~5 tundi. Kurnasin ja panin külmkappi, et õhtul suhkruga keeta.
Suhkrut panin 1 kg. Aive Luigela ütles, et maitse järgi tuleb panna (et kui magus meeldib..).
Keetsin 2 tundi, panin purkidesse.
Minuarust siirupi paksus oli saavutatud esimese veerand tunniga. Aga ma lootsin, et läheb paksemaks. Äkki poleks tohtinud vahepeal liigutada?!?! Aga nimetasin siis purgile selle siirupiks (ka sellist nime sain guugeldades).

Maitse on väga hea! Võilillene mesi! :) Järgmistel aastatel loodan, et tuleb jälle meelde teha. Ja loodan, et õpetus jäi telefonitsi õigesti meelde :p

Võilillede noppimiseks kõige kiirem tehnika oli selline: hoia kinni rohelisest osast ja hakka noppima kollast osa!

Nami-Namis on ka kevadrohelise kooskokkamine heade ideedega!

19. mai 2009

Päris Leib







Pildid minu esimesest juuretisega tehtud leivast. Tänud Eha-Kaile, kelle ma ilmselt ära tüütasin küsimustega. Juuretise sain samuti temalt! Aukartus leiva tegemise ees oli (on) suur. Mul on hea meel, et tehtud sain.
Tulemuse üle ma olin samuti rõõmus. Täpselt minu maitse! :) Kartsin et tuleb kehvem. Muidugi oleks hea teha võrdlevat degusteerimist professionaalse leivaga :) Mõned küsimused-kahtlused tekkisid veel. Järgmised leivateod tulevad kindlasti!

Ühe leiva võtsin kaasa Ula lauluringi lõpupeole. Seal kiideti ka!

10. mai 2009

emadepäev 2009


H tegi küpsisetorti (kihtideks kohupiim, šokolaadikreem, marmelaad; kaunistuseks kohupiim ja mandlilaastud); esiemadele pakkusin magustoitu: vahukoor-purustatud beseeküpsised-maasikad (Eton mess siis). Kuna võimalust küpsetada neile polnud. Aga alati ju ei peagi! Ka soolased suutäied olid lihtsad: ema ostis Luige laadalt leiba, sinki, soolakurki. Kõik olid rõõmsad!
Tore päev oli!

Esimesele pildile sattus kannatamatu Ula.

9. mai 2009

Onu Tomi onnike

Teine katsetus

Viimased 2 torti on olnud "Onu Tomi onnikesed". Tegin aga 165g küpsisepakist ja 400g kohupiimast.

Esimene õe (veel üheks) sünnipäevapeoks, teine isa sünnipäevaks.

Esimese tordi jaoks immutasin igaks juhuks küpsised veel piimas aga see polegi vajalik. Teise tordi puhul ei immutanud, määrisin aga küpsised pohlamoosiga (et lõikepind jääks ilusam ning maitse huvitavam). Mõlemal korral oli aga raske kooki serveerida - küpsised (mõnusalt!) pehmed. Samas priskemad tükid võiks ju ka lõigata...

Õde andis hea nipi, et ka parem oleks serveerida - fooliumile laotada küpsetuspaber, sellele ehitada tort ja siis mässida fooliumisse. (Fooliumiga on hea seda torti kolmnurkseks sättida, küpsetuspaber aga tugevam, ei jää söögi külge.)

Kaunistasin vahukoorega. Esimesele tordile (tortidele) panin rosinad šokolaadis, teisele Merekivikesed.

Hea lihtne teha, mitmeid kordi kergem kui klassikalist kihilist küpsisetorti (kiirsti saab valmis, vähem liigutusi peab tegema ;) Vähem küpsiseid läheb ju ka?!?! Ehk siis tervislikum variant?! Ja maitses ikka väga hästi, nagu küpsisetordile kohane!

Esimene katsetus:

4. mai 2009

besee-keeruküpsised



Need on ühed mu lemmikküpsised. Retsept Oma Maitsest (aprill 2008), retro rubriigist.
Seal kandsid need nime küll "Kohupiima-munavalgesaiakesed"... aga mulle meenutavad nad rohkem küpsiseid kui kooke.

Taigna sees on kohupiim. Olen proovinud ka lihtsalt muretaignaga. Samuti hea!!!

Kohupiima-taigna sisse ei lähe sellest retseptis ei soola ega suhkrut. Aga magusa beseega just nii sobibki. OM-s on retseptis margariin. Mina tegin ikka võiga!

vaja läheb:
taigen:
2 munakollast
200 g võid (pehmet-toasooja)
3/4 tl soodat
200 g kohupiima
2 kl (ehk 4 dl) jahu

kreem:
2 munavalget
1 kl (2 dl) suhkrut
vanillisuhkrut

Taigna tegemiseks segada või ja kohupiim, lisada munakollased. Jahu-sooda segada omavahel ning lisada ülejäänud massile. Ka need omavahel läbi segada. Taigen panna 30minutiks külmkappi.
Kreemi tegemiseks vahustada munavalge suhkruga (kohe lisada suhkur!), maitsestada vanilliga.

Taigen jagada kaheks, rullida 0,5 cm paksuseks. Peale määrida pool munavalgekreemist, keerata rulli. Noaga lõigata tükid (tundub, et jäävad lapikud küpsised. Ahjus aga muutuvad nad ümmarguseks! Eriti tore on vaadata kuidas kreem tükke lõigates ühelt poolt välja pressib. See pool tuleb peale poole jätta!)

Küpsetada 200-kraadi juures 10 minutit.

Jahutada võiks restil. Säilitada jahedas (soojas hakkab besee-osa vedelamaks muutuma!)